Takin trollin' to a whole 'nother level.

Ma pean kajastama kõike, mida olen vahepealsel ajal läbi elanud, isegi kui see sind ei huvita. Asi on lihtsalt selles, et... Mina ise tahan aastapärast mäletada. Või kuu aja pärast. Või viie aasta pärast. Kunagi tahan mäletada, selles on asi. (:

Viimati vigisesin SAIS'i üle. Enne seda lõpetasin. Ja enne seda... Enne seda blogisin vist sellest, et lähen peole. Kas polnud nii? Jah. Justtäpseltnii oligi. Ma tean, et ma ei suuda kunagi korralikult sõnadesse panna, kui kõva oli see pidu, aga ma tahaksin rääkida mõnest seigast.
Näiteks... Kätu ja Mairo tulid ka Rabarockile! Sellest ma sain päev varem teada, kui ma linnavahel käisin. Päris kõva. Aga siiski pakkisin end maja ees oma sajakümne asjaga Raineri autosse, sõitsime ARK'i, sõitsime Järvakanti, tegime Toomase & Villuga võidu. Me võitsime. Mõtlesin, et tahate teada... Parkisime auto, pakkisime end lahti, pakkisime end asjade alla looka, pillasin maha oma mingid poolpirukad, mis ma küpsetasin. Korjasime need üles, liikusime edasi. Kott soonis, korv oli raske, magamiskotipael lõikus täiega õlga, sääsk sõi, mu sõrmused peaaegu amputeerisid mu sõrmi... Nii kuradi hea oli kõndida telklasse! Panime mingi putka ees oma kodinad maha, ostsime telklaagri käepaelad, võtsime oma sada asja ja liikusime mäest üles. Raske oli. Pikk maa oli. Niinii kuradi hea oli kõndida! Ma tahtsin oma asjad suvalt keset platsi jätta ja erutusest paar ringi ümber Järvakandi joosta. Nii õnnelik olin ma!
Panime telgid püsti, helistasin Kätule, läksime värava juurde, lunastasime endale festivali käepaelad, liitusime peoga. Olime muide juba telki kuulnud esimest esinejat. Aides. Aga me ei jõudnud vaatama. Ei olnud meeletult kurvad, sest jõudsime DND'le. Ja siis läks peoks. Sest siis oli peaaegu nagu päris. Mingil hetkel tuli Kätu... Ma olin siis veinitelgis ja kuulasin Aapo Ilvest. Kätu ja Mairo olid just platsile jõudnud. Ma hakkasin temaga hängima. Me kohtusime Mairo sõpradega. Kahest üks kallistas Kätut ja katsus siis ta tagi:"Oo, nahk!" Siis kallistas mind, katsus mu paljast käsivart:"Oo, nahk!" Naersime.
Käisime Kätuga Võlurite bändi ajal vetsus. Okei, järjekorda jõudsime enne seda bändi, vetsust ära saime, siis oli see bänd juba paar lugu mänginud. Aga vetsuskäik... Siuke pidu. Terve festari esimene vetsuskäik ja siuke elamus, ma ütlen. Me ootasime. Meie ees oli inimesi. Üks naine oli otse meie ees ja tema mees seletas talle, et ta peab ruttu tegema, et võlurid hakkavad kohe laulma. "Sul on neli minutit aega, sa ei jõua!" "Jõuan küll! Ma teen kähku!" Okei. Tee jah kähku, ma pole päev otsa vetsus käind! Siis tuli meie taha üks tüdruk:"Te teete ruttu, onju?" "Mhmh." me seisime jalad ristis. Ja siis arutasime natukene, kui tore oleks natukene aega olla mees ja lasta suvalt platsi äärele kuskile. Või et peaks igasuguse vedeliku tarbimise järele jätma, siis ei pea vetsu järjekorras passima. Võlurite naine tuli vetsust välja, üks naine hakkas vetsu minema, ma astusin ette. Sest ta ei olnud järjekorras. Kuulen väljast:"Vabandage, siin on järjekord, te ei olnud järjekorras." "Olin küll." "Kuulge, me kõik tahame vetsu, minge palun järjekorda." Tegin kähku. Lõin ukse lahti. Lõin selle Kätule pihta. See trügija naine seisis ukse ees. Ma lükkasin ta eemale ja kõndisin kohe paar sammu teda nügides. Kätu läks vetsu. Möll jätkus. Keegi meie reast hakkas rääkima, et üks siin tahab lõuksi saada. Ja kõrvalt reast tuli naine ja teatas, et ei ole viisakas trügida, et kõik ju tahavad vetsu. Kätu tegi aeglaselt ukse lahti, tüdruk meie selja tagant oli enne vetsus, kui Kätu välja sai. Kiire vahetus toimus. Peale seda tüdrukut sai see trügija ka sisse, aga mina naeran siiamaani.
Pidu oli kõva. Kõik esinejad olid täiega head. Sunrise Avenue ei olnud lamp popbänd laval ja Mustasch oli vaatamata oma lahjale kutsevideole ülikõva! Kõige kõvem, mu arust. No muidugi ei arvesta ma siinkohal Metsatölli, kes on ülekõige.
Kui Pendulum lavale tuli, olime me juba täiesti ligumärjad ja meil oli ikka hea olla. Okei, teised kasutasid vihmakeepi, aga ma mitte. Ma olin liiga hardcore. Pendulum tuli lavale, mina, Kätu, Rainer ja Kristiina käisime koos. Ja tantsisime platsi tagumises otsas nagu strippar Markol oleks epilepsiaaa! Krissu tegi meist pilti ja ma tahaks neid pilte kunagi endale saada. Ka.
Läksime magama, ärkasin hommikul selle peale, et mul oli meeletult palav, ma avasin telgi ukse niipalju, et sääsevõrk jäi ette. Kätu helistas. Sõime, läksime platsile.
Me Kätuga usaldasime oma pensioni LHV hoolde. Tundus õige tegu... Küllap oligi. Sel ajal, kui mina lubasin oma pensionipoisile, et toon oma kaardi hiljem, jooksis Kätu oma isikut tõendavale dokumendile peaaegu telki järgi... Või päris telki... Ja mina rääkisin samal ajal juttu selle noormehega, kes müüs Kätule pensionisamba. Soovitas mul minna Filtrit kuulama. Läksin. Hea oli. Ütles, et on teinud kaks korda benji hüpet ja et see on nii vägev, et seda ei anna sõnadesse panna. Mina siiski ei läinud 40 euri eest hüppama. Mitte veel. Mitte nüüd, kus ma pean hakkama vaeseks üliõpilaseks. Ja siis me jooksime Orelipoisile.
Orelipoiss... Orelipoiss tõmbas rahva täiega käima! Ikka nagu täiega. Ta... Ta laulis oma ühe lause ja terve Jäägeri [Club Rockmeister, ma tean.] telk elas talle täiega kaasa. Siuke kõva pidu oli!
Peale Orelipoissi ja enne Rock Hotelli üritasin telki joosta. Ivo lavaletulekut ei näinud, aga jõudsin tagasi. Ma läksin oma jalanõusid ära viima, sest need tegid mulle haiget. Ja siis ma tatsasin paljajalu. Telklaagri värava lähedal tuli mulle vastu terve kamp nooremapoolseid inimesi, kes minust olid vanemad. Enamus neist olid mehed ja üks neist ütles:"Oo, üksik naine" või midagi sellist. Üksik ja naine või tüdruk. Aga üksik. Mõtlesin, et davai, tule. Räägi minuga. Tule. Aga tee kähku, mul on kiire. Kaks inimest suurest kambast eraldusid. Ma läksin mööda. Nad ei öelnud mulle ju midagi. Siis kuulen, kuidas üks ütles seljatagant teisele:"Siukese lähenemiskatse teedki vä?"
Läksin peole tagasi ja panime ikka korralikult pidu. Metsatölli kuulates lendas üle minu pea sääsk. Teine, keda ma sel nädalavahetusel näinud olin. Päris hea. Ma ei üritagi kirjeldada seda pidu, mis Metsatöll korraldas, sest seda ei saa kirjeldada. Aga pidu oli kõva ja Rainer püüdis Atso trummipulga kinni. Ei. Ta püüdis lihtsalt Atso trummipulga kinni. Wow, ma ütlen tead! Pidu oli.
Käisime veel midagi kuulamas ja Rainer ja Krissu ja Villu läksid telkide poole ära, me Kätuga jäime veel pidutsema. Läksime Singer Vingerit kuulama ja mingi mees andis meile suvalt Jäägeri kaelapaelad. Kätu tutvus mingi Timoga, kes oli liiga liibar ja me hängisime kahe mehega, kellest üks oligi see, kes meile kaelapaelad andis. Üks neist kahest teatas mulle, et ma sobin Rabarockile. Ma tänasin teda viisakalt. Üks neist kahest rääkis, et ta oli käinud igal Rabarockil algusest saadik, aga ei saanud kahjuks reedel kohal olla. Aga pidu oli ikka. Läksime Kätuga magama, olime väsinud.
Telklaagri värava ees tuli meile vastu mingi noormees, kes ütles:"Saki tulli!" Mina:"Mida?" Tema:"Saki tulli!" "Mm... Okei, ma teesklen, et ma tean, mida see tähendab..." "Sa ei teagi, sest ma just mõtlesin selle välja. Kui mul tööjuures igav on, siis ma mõtlen sõimusõnu välja, aga see ei ole solvang." Ja siis me kõndisime kolmekesi kuni ta teatas:"Mongoolia põdraudar." Siis me seisime hetke ja naersime südamest. Sest tõesti oli naljakas.
Jätsime hüvasti, läksime telkidesse. Helistan oma telgist Kätule, et tema raha jäi minu taskuse. Saime uuesti uksejuures kokku. Sakitulli poiss oli ka seal, läks mingite suvaliste tüüpide käest suitsule tuld küsima. Me käisime vetsus, ütlesime head ööd, ma tulin tagasi. Me Kätuga noh. See noormees jäi meist maha. Kui ma tagasi läksin, siis oli tal kass süles. Me tegime grupikalli, kass jooksis minema, noormees järgi. Ma läksin magama. Kirjutasin üles Mongoolia põdraudara ja hommikul meenus Saki tulli. Täiesti lamp.
Hommikul pakkisime Mairo ja Kätu kokku ja kolisime vihma eest varju minu telki. Minu inimesed virgusid ja me hängisime natukene aega koos. Ja siis läksime kõik koos autode juurde. Igaüks istus oma masinasse ja me läksime koju. Teel autode juurde laulsime kapis neli jäätist laulu. Orelipoiss siiski.
Tahtsin sulle öelda, et You rained on my parade. Ja ma ei räägi Duffyst. Kuigi see lause mu peas käib tema hääle ja viisiga... Aga siiski. See on mõeldud ühele inimesele ja vihmale. Ja teile mõlemale - I still had a hell of a good time!

Küpsetasime pirukaid. Tainas kiskus vägisi südame kujuliseks, ükskõik kui palju emme seda rullis. (:

Pakkisin end ukse juurde valmis, et kodust ära minna. Raske oli! Aga hakkama sain. (:

Telklaagri käepael. Nii, et on näha telklaager. Minul ja Kätul olid paelad ümber vasaku käe, teistel ümber parema. Ma arvan, et Mairol oli ka ümber parema, minu inimestel olid ümber parema.

Telklaagri käepael nii, et Rabarock oleks näha. (:

Siuke kätu oli Kätul. (: Mul oli peaaegu samasugune, sest meil siiski on erinevad käed. Vasakud jah, aga minu käsi on minu küljes, Kätu oma tema küljes.Enne filtrit. Umbes - mina niisama enne bändi lavaletulekut feissbuukis.

Rabarockilt tulin elusalt koju ja siis kukkusin lõpetama. Tundus hea mõte. Käisin juuksuris ja pildistamas ja... Viisin trollimise täiesti uuele tasandile. Olen esimene oma emapoolsest suguvõsast, kes on käinud 12 aastat järjest samas koolis ja oma teada ka esimene, kes on lõpetanud tavalise keskkooli. On teisi, kes on läinud kutsekasse, aga...
Käisin läbul, tegin sadu pilte... Päris arvestatav pidu oli, kuigi me lend on paremini korraldanud.

Oli jaanipäev, mis mu jaoks oli kahes osas. Kuigi teisel päeval olid kõik minu inimesed olemas ja isegi lõke oli... Ei tundunud see aasta nagu jaanipäev. Aga ma sain teatrivõitlusest targemaks tänu Rainerile. Ja sain kurjaks puupliidi peale, mille ahi korralikult ei küpseta! Otsustasin, et vanaema ahjus mina enam ei küpseta, liiga kurjaks sain. Aga okei, see selleks...

Käisin muide ka Krista juures lõpupilte tegemas enne lõpetamist. Lisan neid pilte ja muid. Vaadake terviseks. SAIS süsteem hakkas mu heaks jälle tööle ja ma olen kenasti nimekirjades nüüd. Nendes, kes tahavad sisse saada ikka. Aga jah. Enam ei ole kuri, kallis SAIS, enam ei ole kuri.

Mu telefoni uus taustapilt, sellepärast kolm pilti koos.

Rainer & Krissu tulid lilledega jaanipäeval mu juure ja soovisid õnne, sest lõpetasin. (:

Also sain personalized purgi, millest praegu näitan ainult kaant. Ükskord näitan ülejäänud purki ka, milles enam komme sees ei ole...

Lähen nüüd Soome. Reedel tulen tagasi. Heina vaja teha. Ehk blogin Soomest ka, vaatame seda asja...

Bwahahahaahahaaa! :D
olen mässaja
istutan lillkapsa su
kiviktaimlasse

Day 10 — Someone you don’t talk to as much as you’d like to
Kallis Carol.
Ilmselgelt räägime me liiga vähe minu pärast. Mina olen see, kes meie vestlusi miinimumi peal hoiab ja ma ei tea, miks ma nii teen. Aga ükskord me räägime rohkem. Ükskord ma elan eraldi ja sa tuled minu juurde ja siis me räägime. Ja siis me räägime nii palju ja peale seda me räägime tihti. Meil on ju alati teineteisele midagi öelda, aga mina ei oska kuidagi öelda midagi. Alguses.
Mõtlesin hetkel, et me saame nii hästi läbi, aga mõelda, et me tegelikult ei pruugiks üksteist teadagi. Naljakas, ma leian. Ma oleks nii kallist inimesest oma elus ilma, kui sind ei oleks.
Ükskord lähiajal me lõpetame kooli ja võib-olla satume ühte linna elama. Siis me räägime rohkem. Räägime rohkem ka siis, kui me ei satu ühte linna. Ma loodan.
Armastusega,
Merilyn.