neljapäev, 2. juuni 2011

Smiling in my sleep.

Ma olen õnnelik. Ja väsinud. Ja enesekeskne. Aga ma olen õnnelik. Ja üle pika aja füüsiliselt väsinud. Ja see, et ma väsinud olen... Annab mulle energiat juurde! Ei ole loogiline? Ma ei taotlegi seda. Ma ei ole seda kunagi tahtnudki, et keegi arvaks, et ma olen loogiline...
Käisime Maretiga jooksmas. Sillaotsa poole jooksime. Kui tagasi läksime, siis ühekorra spurtisin, sest tuju oli selline. Maret jäi tahapoole. Jõudsime koju, siis Rainer helistas. Ütles, et ei ole viisakas oma väikese õe eest ära joosta. Nõustusin, kuid selgitasin olukorda.

Day 6 — A stranger
Kallis võõras.
Ma ei tea, kes sa oled. Ilmselgelt. Sa oled võõras. Sa oled praegusel hetkel minu jaoks keegi, kes lihtsalt loeb mu blogi ja kelle olemasolust ma ei tea. Ma soovin sulle palju edu sinu edasises elus. Sa saad hakkama. Mina saan, saad sina ka. Sa ei pea jääma võõraks, kui sa ei taha. Ütle mulle midagi, tee midagi selle nimel, et sa ei oleks mulle võõras ja ma ei ole enam sulle võõras. Aga kui sa tahad jääda võõraks... Ma loodan, et sa elad ilusat elu. Ma loodan, et sa suudad nautida liiva oma sandaalides ja visata välja kivid. Ma tahan, et sa naudiksid iga hetke oma elust, sest mina üritan nautida.
Armastusega,
Merilyn.

Kallis võõras.
Ma ei tea, milline sa välja näed. Ma ei mäleta. Sa tulid mulle ükskord pargis vastu, mäletad? Me olime üksteisest väga kaugel, aga kõndisime ühel pool teed. Kumbki minu poolt vaadates vasakul vist. Ja siis ma vaatasin, et liigun sujuvalt teisele poole teed, et siis me ei kõnni liiga lähedalt üksteisest mööda. Sa tegid sama. Ja me kõndisime ühekorra veel niimoodi. Kuni üks meist seisma jäi ja teine teisele poole läks. Ma ei mäleta, kuidas see täpselt oli. Aga ma mäletan, et mul oli naljakas ja sa naeratasid mulle, kui must möödusid. Ma naeratasin ka. See oli ju naljakas. Minul oli.
Kallis võõras, ma loodan, et sa elad ilusat elu ja naeratad, kui keegi tänaval vigast paneb, aga ei mõista neid hukka. Me kõik teeme vigu. Vahel korraga, siis on naljakas. Ehk kohtume veel kunagi ja siis ei ole enam võõrad.
Armastusega,
Merilyn.

Viisin täna kõik õpikud ära. Mul ei ole neid enam mitteühtegiii! Nii tore on. Täna panen arvuti nüüd kinni, telefonist vaikselt muusikat.. Ja sorteerin mõttetuid HO'sid janipäevaks tulehakatiseks. (:

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com