Veel enne kui kolima pean, tahan rääkida oma praegusest kodust. Ma elan Tartus. Elan kortermajas millel on ma pakun et kaheksa trepikoda. Elan neljandas. Majal on viis korrust. Elan kolmandal. Mis on masendav mingil määral, kuid harjun sellega. Jah, olen viimased 19 aastat esimesel elanud ja pean nüüd vähemalt korra päevas kolmandale kõndima... On raske, on. Aga ma saan hakkama. Olen tugev ja puha
Trepikojas on automaatsed koridorituled. Liikumisanduriga. Hakkavad tööle, kui tuled, põlevad natukene aega ja siis kustuvad. Välja arvatud kolmanda korruse tuli. See plõksib. Iga natukese aja tagant teeb ta selle vaikse plõksatuse, justkui tuli läheks põlema ja põleb siis edasi. Konstantselt. Päeval ei põle. Päeval ei põle ükski tuli. Aga õhtuti... See plõksib. Kell on pool kolm öösel ja see plõksib praegugi. Seda ei ole kuulda, ei. Mul muusika mängib ja ma olen köögis, aga ma käisin kuulamas. See plõksis.
Mul on M.Inti netipulk. Mõtlesin, et tahate teada. Kätul on ka. Me saame netis käia küll. Levi on isegi et päris normaalne. Kui käia köögis. Mu magamistoas on ka päris normaalne levi iseenesest... Sest need toad on mõlemad ühel pool maja. Aga elutoas... Mitte mingit levi. Kord tahtsin näidata Mairole üht videot, laadisin selle köögis ära ja viisin siis Sebastiani elutuppa, et videot vaadata. Vajutasin siis uue video peale ja nett jooksis kokku. Eile panin Sebastiani aknalauale ja seal oli väheke levi. Aga vähe. Tükk aega ootasin kuni videot sain mängida. Ma istun köögis ja blogin siit, sest nii on mugav. Nii ma suudan. Nii ma saan hakkama. Mõtlesin kord, et peaks ehk minema Elisa esindusse ja küsima, et mis värk on... Aga ei ole seda teinud. Arvatavasti ei tee ka. Pean niikuinii siit varsti lahkuma ja elutoas ehk Kätu magamistoas veedan vähe aega. Ma saan hakkama.
Terve Tartu on heebrea keelt jumaldavaid inimesi täis. Mulle tundub, et iga kortermaja on valesti nummerdatud. Ma ei suuda sellest lahti lasta, kuigi kõik kellele sellest rääkinud olen, ei suuda aru saada, miks see minu jaoks selline probleem on. Ja ma ei suuda teile isegi mitte seletada päris täpselt, miks see mulle selline probleem on. See on lihtsalt... Vale. Meie majal on hakatud trepikodasid nummerdama paremalt vasakule. Mõtlesin, et võib-olla sellepärast, et sissesõidutee on sealt poolt, siis on kuidagi loogiline, et numbrid nii lähevad. Aga kõrvalmajal on sissesõidutee teiselt poolt ja... Numbrid on ikkagi valesti. Käisin Paulal külas... Tema majal on numbrid samamoodi valesti. Lihtsalt.. Trepikojad on valesti nummerdatud. See ajab mind närvi. Kõik on valesti. Ma ei suuda nii elada! Ma ei ole rõõmsameelne...
Või olen siiski. Üritan alati olla. Pean olema. (: Ja olengi. Mitte sellepärast, et pean, aga sellepärast, et ma tahan. Ja sellepärast, et ma olen. (:
Kaili ja Kersti on meil. Carol ja Janek käisid ka läbi. Siuke pidu ma ütlen tead. Helena oli ka nädal aega Tartus komandeeringus. Käis meil söömas ja käisime koos väljas. Käisin tema hotellis kakaod ka joomas ükskord. Päris pidu. Tulin sealt koju, pool korterit oli psühhopaate täis. Nii tore. (:
Ma... Ma tahan koju, aga mul on siin ka palju teha. Ma olen siin. Tartus. Järgmine nv ka. Olen siin. Teen siin oma asju ja olen rahul iseenda eluga.
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar