laupäev, 1. oktoober 2011

You're not here.

But you're still amazing.

Tuleb see laul. See laul. Ma... Sellest saab nüüd aasta mööda. Alles. Tundub nagu... Tundub kauem, aga samas tundub, nagu oleks see olnud nii alles. Ma ei tea. Ma tõesti ei oska midagi öelda. Lihtsalt. Praegu tajusin, et sellest saab aasta mööda. Esmaspäeval, kui täpsem olla. Esmaspäeva varahommikul. Ma mäletan seda aastatagust aega nii hästi. Ma olin pikalt-pikalt üleval. Pärast oli raske. Aga... Ma saan hakkama. Sa saad ka. Kõik saame. Postiivselt peab mõtlema.

Tahtsin kirjutada oma retsist, aga kell on üks, ma olen maganud kuus ja pool tundi öö jooksul. Ehk poole neljast kümneni. Olen väsinud. Lähen magama.

Räägin järgmises postis, kui mul siis rohkem aega on. Peab olema.. Tekitan endale aega!
 
 Siuke noormees minu ristiema sünnipäeval siukese kassiga. Nii armas vend on mul. (:

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com