"Me peame lehma võtma."

Teate. Kui ma alustasin oma blogi, siis oli ju suhteliselt kool läbi. Praktiliselt oli suvi. Kui ma suvel oma blogi pidasin, arvasin, et kui kool hakkab, siis on lihtsalt koguaeg kohutavalt palju kirjutada. Noh. Nüüd arvan uuesti. Arvan paremini. Iseenesest on ju koolis lõbus, lahe tore, ükskõik mida veel. Aga ei ole midagi kirjutada. Noh. Ei ole lihtsalt.
Tegelt ühe seiga räägiks ära, mida kõik ei tea. Psühholoogias Anks vaata kutsus meid meie enda teibist rääkima. Mu oma oli vale, Kätu oma oli vale, Jannol ei old. Siis läksime neljakesti Anksi ruumi. Kohe, kui Janno sisse astus, nägi ta laual mingeid karpe. Väike uurimine meie kolme poolt eemalt, et mis need on ja siis Janno oli aktsioonis. Kätu läks seisis ühel pool Anksi, et ta ei näeks Jannot ja mina seisin teisel pool. Jannol oli selline kaval irve näol. Ta siis võttis mingist karbist ühe paki kondoome. See veidi krabises ja Kätu köhis. Ma mõtlesin, et ma hakkan kõva häälega naerma. Suutsin ennast talitseda. Siis liikus ümber laua ja võttis järgmise. Siis kaks pastakat. Ma ei tea. Iseenesest oli tegu vale, aga kohutavalt naljakas. Nagu. Ikka kohutavalt naljakas.
Homme siis kannan koolis üle pika aja teksaseid. Naljakas. Arvatavasti võtan "Ümera jõel" kaasa. Ma ei tea ka. Vb Narnia. Potterit ma ei viitsi vedada. Narnia it is. Nüüd, mis siis, et kell on ülivähe, lähen magama. Kohutavalt väsinud.