Oh, Gerli. Sa ei kujuta ette, kuidas ma sind vahel igatsen. :D Meie sellised lahedad jutuajamised ja nostalgia hood. :D Tahaks olla praegu Rammal õues paksu lume sees, kelguga kuskil kuristikus ja lihtsalt olla. Sest ma tean, et meil ei oleks kunagi igav. Õues oleks pime, kell oleks palju, me leiaks, et on õige aeg Vetkas käia. :D Me läheks tuppa, paneks riided kuivama ja istuks ahju ees ja soendaks oma külmunud ihuliikmeid, siis vaataks poole ööni telekat, hommikul ärataksid koerad meid üles ja me paneks jälle riidesse ja läheks jälle välja. Kasvõi lumememme ehitama. Või ma ei tea mida tegema.
Teate minu kallid blogilugejad. Te võite ju öelda, et te teate, mida ma tunnen. Sittagi. :D Te arvate, et te teate aga tegelt ei tea. Selles suhtes, et nooremana oli mu emmel kass Mirri. Me Gerliga jagasime teda, kui ta maal oli. Me nutsime koos, kui me tema viimaseid pingutusi vaatasime, me nutsime rohkem veel siis, kui me teda matsime kolmekesti. Me riidlesime koos Pätuga. Me tegime nii marke asju, et ise ka ei usu. Aga jah. Ma ei hakka parem siin kõigest rääkima, sest muidu ma peaks elukohta vahetama. :D
Tegelt oled sa kohutavalt kallis. (:
normal eating pattern actually
1 päev tagasi
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar