Ei, ma ei võileivablogi, aga tegime siis täna heina. Kolm koormat. Ja kuigi, jah, alati on tore, kui on abikäsi, meeldib mulle siiski, kui need abikäed lõhnavad kainelt, räägivad viisakalt ja teevad tööd mõistlikult. Siiski leiavad mingid mehed, et ebakaines olekus ja roppusi rääkides peetakse neist ehk rohkem lugu. Ja arvavad, et avaldavad muljet, kui loobivad pakke nii kiiresti, et naised ei jaksa koormat laduda. No mis ütleja mina küll olen, aga ei. Te ei avaldanud muljet, sest me teame, mida te tahtsite - suitsu. Rotid.
Hoopis räägin oma filosofeerimisest keset heinapõldu. Okei, tegelt me sõitsime siis juba lauda poole, aga ikkagi. Keset põldu traktori otsas, tee peal. Igaljuhul mina istusin ja mõtlesin. Kas ma olen õnnelik? Jah. Kas ma olen rõõmus? Jah. Kas neil on mingi vahe? Jah. Andmisrõõm, armurõõm, elurõõm, kahjurõõm, silmarõõm, võidurõõm... Abieluõnn, emaõnn, jahiõnn, loosiõnn, kalaõnn, lasteõnn, majaõnn, meheõnn, pruudiõnn, viljaõnn...
Minu jaoks on õnnelik inimene see inimene, kes teab, mis tal on ja on sellega rahul. Õnnelik on see inimene, kellel on võimalik teha seda, mida ta tahab, isegi, kui see ei ole midagi suur. Näiteks mina olen õnnelik nii mitmel tasandil. Ma olen õnnelik, sest mul on ema, isa, õde ja vend ja terve suur suguvõsa. Ma olen õnnelik, sest et mul on süüa ja ma saan end liigutada. Kui tahan, kõnnin, jooksen, ujun, sõidan rattaga - sest et ma saan.
Minu jaoks on rõõm selline asi, mille kohta oskan näiteid tuua ainult enda kohta. Rõõm on see, mis on igalühel erinev. Sinule võivad valmistada rõõmu teistsugused asjad, kui mulle või su naabrile või emale või kasuvennale või vanaema õepoja kilpkonnale. Mina olen rõõmus, kui väljas paistab päike ja ilm on ilus. Arvatavasti olen ma rõõmus ka siis, kui ma olen mere ääres, kui ma loen head raamatut, kui ma vaatan oma ilusaid kollaseid kingi, kui keegi räägib midagi ilusat, kui keegi räägib midagi naljakat, kui keegi teine on õnnelik. Rõõmus saad ju olla ükskõik mille üle, kui nii võtta. Sa võid olla seitsmendas taevas leivatükist, kui oled nädal aega ainult saia söönud. Välistatud ei ole ka näiteks see, kui ühel hetkel avastad, et sa saad hingata. Kui tunned, et kopsudesse tuleb õhk nii iseenesest ja sa ei saaksi ilma selleta. Sa võid olla ju rõõmus ka selle üle, et kuskil karjub auto või kõik on vaikne.
Aga rõõm ei ole sama mis õnnelikkus. Mina ei teeks sinna vahele võrdusmärki. Aga samas ei ole mina ka alati säravaim pliiats karbis. Võib-olla peangi mina mõtlema sellistele ajuvabadele asjadele, sest et keegi ju peab. Keegi peab olema see, kes teeb väikesest asjast suure numbri.
Ma võin olla see keegi.
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar