Poliitiline prostituut ehk sünnitus rongis.

Ma ei käinud Rock Cafes Jägermeistri Rock Liiga finaali vaatamas. Nevesis võitis.

Kuigi olin haige ja mitte just kõige paremas olekus, läksin siiski vanaema sünnipäevapeole. Ta tegelik sünnipäev oli siis, kui oli the day of Awesomeness ja siis kui oli Chuck Norrise sünnipäev ehk kümnes märts. Pidu tuli hiljem, sest mu vanaemale meeldib vist tööl käia. Igaljuhul käisin peol. Olid mu ema õed, mu ema õetütred, ühe erandiga, olid mu ema õepojad ja mu ema noorem tütar ning ainuke poeg. Olid mu ema õdede mehed ja ema õe tütre mees. Oli mu ema ema elukaaslane ja mu ema abikaasa. Oli mu ema ema ema. Oli mu ema ema õde koos oma kahe tütre tütrega. Ja mu ema vanim tütar. Rahvast ikka oli.
Nagu ikka sattusime rääkima erinevatest asjadest. Rääkisime kes teab millest ja poliitikast. Rääkisime, et keda me valisime ja noh... Teate küll. Mingi hetk tundsin, et mulle ikka ei sobi seal olla. Tundsin, et pea lõhub ja et mul on halb olla. Panin end riidesse ja vaatsin enda sinist salli. Naeratasin. Astusin tuppa, püüdsin tähelepanu. Ütlesin:"Mulle meeldib Reformierakond, ma valisin Sotsiaal Demokraadid ja mul on IRL'i sall." Üks mu ema õemees ütles selle peale:"Sa oled poliitiline prostituut." Kui sa just nii arvad. (:

Järgmisel hommikul ärkasin mitmekordselt juba varakult, tõustes iga kord voodisse istukile, jalad vastu põrandat, kartmata kolle voodi alt. Nuuskasin välja suure osa oma ajudest ja ägisedes vajusin tagasi voodisse, pisarad silmis. Nii halb oli olla. Kui tõusin, pakkisin asjad ja läksin vanaema juurde sööma. Teise linna otsa jalutada on lamp, kui sinnani on ainult umbes täpselt kilomeeter ja Google Mapsi usaldades võtab aega 12 minutit. Google Maps ise võtab kaksteist minutit aega. Igaljuhul sõin kõhu täis head ja paremat ja siis läksin Keilasse, et rüüstada üht kraavi pajutududest. [Homme toon endalegi koju mõne oksa, kui aega saan. Pean saama. (:] Ei old nii... Nii oli hoopis neljapäeval... Kurat...
Neljapäeval kui ma oma koolituselt tund aega varem jooksu panin ja rongile jooksin, siis läksin Keilasse, rüüstasin kraavi ja kerisin magama. Umbes nii. Reedel käisin Tallinna Ülikooli avatud uste päeval.
Sõitsime Helenaga Keilast Tallinnasse rongiga. Astusin trammi number 1 peale. Kopli-Kadriorg. F.R.Kreutzwaldi peatuses maha. Üle tee. Terra maja. Naeratasin suure tõenäosusega. Astusin sisse, nägin ühte lauda, andsin ära oma jope. Läksin laua juurde. Küsisin, kus ma minema pean, mida on mul mõtekas teha, enne kui ma kahele tutvustavale loengule ennast vean. Noor daam laua taga ütles mulle, et mul oleks praegu hea minna minimessile, siis tutvuda ülikooliga ja siis koju minna. Või midagi sinna kanti. Ma kuulasin küll, ausalt. "Kuidas ma sinna messile saan?" küsisin, kuigi teadsin, millisest kohast ta räägib. Teadsin, sest minu tudeng rääkis mulle ka sellest kohast ja ma nägin seal Keithyt kui ma raamatukogust mööda jalutasin. "Selleks tuleb minna siit trepist ülesse kolmandale korrusele ja siis vasakule keerata. Seal tuleb kõndida koridori lõppu ja keerata jälle vasakule. See on ka ainus võimalus seal. Siis kõnnid sealt koridorist läbi, siis lähed läbi ukse, kõnnid ühest trepist alla, lähed läbi teise ukse ja siis keerad jälle paremale. Seal saab ka ainult paremale keerata. Siis varsti keerad vasakule, kui avaneb võimalus ja siis kõnnid jälle läbi ukse ja läbi tunneli ja siis oledki Mare majas. Sealt tuleb minna trepist ülesse ja sealt läbi ukse ja ongi mess," seletas abivalmis tudeng mulle. Teesklesin, et sain aru ja hakkasin kõndima. Teesklesin, et mäletan. Naeratasin, kui meenus, et olin kõndinud oma tudengiga sama teed pidi. Õnneks olid väljas nooled, mis mind veidi juhatasid. Kuigi mäletasin ka ise veidi. Oma praeguses kirjelduses ehk panin mööda mõne asjaga, sest vist oli üks tunnel veel, aga ma ei suuda seda praegu meenutada... Õhtul läksin koju. Laupeävast rääkisin, pühapäeval läksin Keilasse tagasi. Voodi ootas meid.

Ma ei teinud ausalt mitte midagi põnevat, aga ma jõudsin ennast välja puhata. Mitte midagi põnevat kuni kolmapäevani. Natuke enne kuut silmad lahti. Toomas tõusis. Kell kuus panin enda äratuse kinni. Tegin sinepipulbrijalavanni. Jõun teed. Panin riidesse. Rongile. Maha. Rongile. Tartu, hoia alt!
Kell oli siis natuke peale seitset. Hommikul. Rong oli puupüsti rahvast täis. Istusime suvaliste piffide kõrvale Kätuga. Mõtlesime, et nuuskame enda ajud välja, mina köhiks paari kopse ja ehk magaks pool teed vms. Aga meie elu tehti põnevaks. Lennunduse tudengid lasid meil paberist lennukeid ehitada ja teatasid kohe alguses, et meie kõrgus maast on 0.003 meetrit. Meile pakuti kommi, et kõrvad lukku ei läheks ja näidati, kus on varuväljapääsud. Hiljem lugesime Kätuga brošüürist, et kooli saamiseks on vaja korras vaimset tervist või midagi sarnast. Matsime selle mõtte maha.
Mõne aja pärast hakkas mingi naine meie kupees sünnitama. Ta sai lapse ilusti kätte ja kutsus kõiki Tervise... Tervise kõrgkooli? On selline asi olemas? No midagi sellist. Ma ausalt ei viitsi selle teemal Google Search'i teha. Meie juures käisid ka Swedbanki noored ja EMÜ tudengid ja TTÜ tudengid kutsusid meid suppi sööma ja Tartu Ülikooli noored jagasid linna kaarte, õpetasid akent avama ja laulsid meile ilusa laulu häälest ära kitarridega. Mulle meeldis ikkagi. Ma ei mäleta viisi, aga sõnu veidi mäletan:"Oo, sessioon, pärast seda täis end joon." Naljakas oli. Kunstitudengid lasid meil jalajälgi joonistada paberile. Sõit kestis kolm tundi. Kolm.
Tartus oli... Noh. See oli Tartu. Mulle meeldis ja tore oli ja kõik oli väga jee. Siiski on mulle TTÜ avatud uste päev kõige rohkem meeldinud. Ma ei oska seda seletada, miks. Tartus avastasin ka, et mulle tegelikult ikkagi meeldib Tallinn rohkem. Ma avastasin, et Tartu on liiga uims mu jaoks. Tallinnas inimesed käivad sust pohhuilt mööda, neid isegi mitte ei koti, kes sa oled. Mulle meeldib selline asi, kui aus olla. Lihtsalt see, et kedagi lihtsalt ei koti, milline sa välja näed, kellega sa käid, keda sa teises linna otsas kallistasid või mis sa koolis tegid. Või üldse mis kuradi koolis sa käid. Kedagi lihtsalt ei huvita. Jah, Tartu on tudengite linn, aga... Tallinn on mulle külge kasvanud. Ja Tallinna Ülikool on end enamjaolt ikka ühte majja kogunud. Enamvähem. Ja võib-olla meeldib mulle Tallinn ka selle pärast, et maa on tasane. Tartu on mägi mäe otsas ja kuradi väsitav. Tallinnas on meri. Tartus on jõgi, mis aeg-ajalt üle ajab. Tallinnas on Meri. Tartus on Aura. Tallinnas on MERI! Jõudu, noored!
Tulime rongiga tagasi, istusime esimeses kupees Tartu poolt, ukse all. Tegime terve tee sorok-tri nalju ja närvitsesime inimeste peale, kes enda järelt uksi kinni ei pannud. Rotid, raisk. Inimesed üle vahekäigu nõustusid meiega, et nad olid värdjad, kes uksi kinni ei pannud. Trammis sündinud sorok-trid noh!
Helena tuli mulle Laagrisse vastu. Käisime Jazzist läbi. Toomas pesi auto puhtaks. Tuuline oli, kui koju jõudsime. Toomas tõi töölt laudu. Andis neist hunniku minu kätte. Hea oli, et andis. Ma oleks tuulega muidu minema lennand, nii tugev oli see tuul. Ma ei tea, kuidas Helena püsti seisis.

Neljapäeval käisin väljas. Kõndisin viisteist minutit vähemalt Toomase & Helena maja juurest Selverisse. See tee on 500 meetrit pikk ja peaks võtma seitse minti. Minul viis. Aga võttis viisteist. Toas panin jalga punased teksad, jalga villased sokid ja Helena põlvini valged kummikud. Seljas oli lilla jope, kaelas oli sinine sall, mis mu suu ära varjas ja ma kõndisin aeglaselt. Väga aeglaselt. Mul oli aega. Ma jalutasin läbi loikude ja naeratasin omaette. Mu jalad olid kuivad ja soojas. Inimesed arvasid kindlasti, et ma olen imelik. Mõned kindlasti. Aga mind ei huvitanud. Mul oli aega. Tuul puhus väga kõvasti ja mul oli aega. Loigud olid mõnusad. Poes olin ka liiga kaua, ma arvan. Ma ei tea. Mul oli aega.

Tule võta mu aega, sest aega mul on.
Tule vaatame taeva, seal midagi on.
Palju muud mul ei ole, kuid aega mul on.
Tõesti aega mul sinu jaoks on.

Reedel jäin hilja peale. Jooksin Hessi, jooksin rongijaama. Suutsin valesti pöörata. Kuradi Keilas eksisin ära hetkeks. Raisk kui hale. Jõudsin rongile, lahendasin ristsõna. Astusin uuele rongile. Esimene vagun inimesi täis. Kõndisin läbi. Teine vagun inimesi täis. Küsisin ukse juures ühelt mehelt, et kas tohin tema kõrvale istuda. Ühe peatuse istusin üksinda. Mees läks Kärus maha.
Astusin Türil esimesele bussile. Unelesin kuni Paidesse jõudsin. Kui bussist maha astusin, tänasin viisakalt juhti ja teenindajat ning külmetasin end kiiresti koju, samal ajal Maretiga telefonis rääkides. Laulsime üksteisele Ray William Johnsoni uusimat laulu. Peaasi, et endal lõbus oleks.

Leidsin selle laulu, millele "ma teadsin refrääni sõnu ja what not. Küll aga ei teadnud ma esitajat, laulu nime ega midagi." Laul ise on selline, "mida teavad enamus inimesi, kes on kunagi raadiot kuulanud vms."

Kallis @u. Ma feilisin selle video leidmisel kõvasti, aga ma siiski naersin küsimuste ja vastuste peale. Ja vastasin. Jõudu! Feel free to share the video!

If you could eat only one food, what would it be?
Daniel: "Fish."
Rupert: "Ice cream."
Emma: "Nutella."
Merilyn: "Chocolate ice cream."
Strawberry or chocolate(ice cream)?
Daniel: "Chocolate, I'm not stupid."
Tom: "Oh I didnt know ice cream preferences could be linked to intelligence. You defeat one Dark Lord and you think you know everything."
Merilyn: "Chocolate. I'm not stupid either. Though I haven't defeated any Dark Lords [yet] I think I know everything and my ice cream preferences say so too."
Which famous people you would like to spend your day with?
James: "My brother?"
Tom: "Ah, how nice James, your brother. I'm sure Oliver'll return the favour and say James."
Oliver: "David Beckham."
Tom: "What?"
Oliver: "David Becham."
Tom: "I heard you the first time, you ungrateful weasel."
Merilyn: "GARY OLDMAAAANNNN!!!"
Who is the most famous person you have ever met?
Jessica: "Tom Felton."
Emma: "Evanna Lynch."
Merilyn: "Me."
What would you most like to change about the world?
Rupert: "Ginger hair. Everyone having ginger hair. That'll be cool."
Merilyn: "World peace. *modelsmile*"
What sport would you most like to master?
Emma: "Some kind of martial arts that meant I can kick everyone's arse"
Merilyn: "Yoga. No reason."
Where would you most like to visit?
James: "Outer space."
Merilyn: "You know... Wherever the sea is..."
If your travel plans went terribly wrong & you became stranded on a desert island & could only have one book with you, which book would it be?
James: "How to build a raft."
Merilyn: "How to build a raft for dummies."
What makes you laugh?
Jessica: "People falling over."
Rupert: "Everything."
Emma: "Ice Age. 1 & 2."
Merilyn: "Everything. Almost."
What are you most grateful for?
Dan: "I've managed to be alive"
Merilyn: "Chocolate icecream with choloate chips and chocolate syrup..."

And I'd give up forever to touch you
'Cause I know that you feel me somehow
You're the closest to heaven that I'll ever be
And I don't want to go home right now

And all I can taste is this moment
And all I can breathe is your life
'Cause sooner or later it's over
I just don't want to miss you tonight

And I don't want the world to see me
'Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am

And you can't fight the tears that ain't coming
Or the moment of truth in your lies
When everything feels like the movies
Yeah you bleed just to know your alive

And I don't want the world to see me
'Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am

And I don't want the world to see me
'Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am

And I don't want the world to see me
'Cause I don't think that they'd understand
When everything's made to be broken
I just want you to know who I am

I just want you to know who I am
I just want you to know who I am
I just want you to know who I am