Ükskord Maarjaga jalutades rääkisime, kuidas me ei saanud aru, kas me oleme head inimesed või mitte. Ta oli just kellegi teisega ka seda vist arutanud, ei mäleta enam. Igaljuhul oli meil dilemma, et kui me anname kerjusele näiteks raha, kas me oleme siis head inimesed? Ühest küljest jaa, sest et me tegime kellelegi teisele head. Aga teisest küljest... See tekitab meis endas nii hea inimese tunde, et kas ma ikkagi olen siiralt hea? Ei suutnud otsustada.
Täna tundsin end jälle hea inimesena, kui verd andsin. Kolmandat korda oma elu jooksul. Päris hea tunne oli, kas tead. Ja täna tundsin end veel eriti hea inimesena. Nimelt tegin avalduse, et kui kellelgi kunagi vaja on, siis ma hea meelega loovutan neile oma vereloome tüvirakke ehk hea meelega jagan oma luuüdi neile, kel vaja. Ja siis ma olen dilemma ees - kuna ma tunnen end hästi, et olen valmis suurt valu taluma ja kellelegi oma luuüdi loovutama, kas ma olen siis halb inimene?
Seekord teen ise küsin, ise vastan vooru - kuni ma sellega ainult kelgin, et ma olen doonor, olen ma halb inimene. Kui minust kunagi kellelegi kasu on, olen ma hea inimene. Nõus?
Sunday Secrets
13 tundi tagasi
4 sisemonoloogi.:
kas sa ei ole mõelnud, et äkki sa oled lihtsalt elu aeg olnud ümbritsetud headest inimestest, kes on heade kavatsustega öelnud sulle, et sa ei kelgiks ja eputaks liiga palju oma headusega, vaid oleksid nii hea, et saaksid tunnustust ka tagasihoidlik olles ja nõnda sinust saaks veelgi parem inimene, sest sa peaksid tunnustuse nimel rohkem pingutama?
selle tagajärjeks, aga on, et head inimest nagu sina, on survestatud vaatama eputamist vms tegevust, kui negatiivset ja igati taunitavat nähtust, sõltumata asjaoludest selle taga. Sellest arvamusest, et enda positiivseid külgi ei tohi teistele reklaamida, tuleb mingi hetk vabaneda, sest muidu võib niimoodi jõuda olukorrani, kus igasugune hea( )tegevus tundub mõttetu, sest keegi ei märka ega tunnusta seda.
Kui doonorluse tulemus on hea ja sa sellega HIV-i ei levita, siis on ka sellega kelkimine hea, sest kindlasti on kusagil mõni hea inimene, kes ei ole doonoriks minemisele mõelnud, aga nähes, kui hea inimene nagu sina läheb doonoriks, tahab ka sama hea olla ning teha oma heategu doonoriks minnes.
haha... päris romaan sai maha kirjutatud. tuli kuidagi väga kergelt see.
pikem kui blogipostitus. =)
Aitäh, Joonas. Ma nüüd mõtlesin seda jälle teisest vaatepunktist. Ja tuli küll päris pikk kommentaar. :D Mulle meeldib nii. ;D
Ma ei vaata tegelikult eputamist kui igati taunitavat nähtust, nagu sa päris osavasti öelnud olen. Pigem on mul tunne, et vahel saaks ka ilma ja paremini. Lihtsalt... Ma ei teagi. Olen dilemmas tihtipeale. Täna rongis jälle, aga siis oli teistsugune olukord.
Aga nüüd ma saan siis natukene jälle mõelda, ei saa sulle siin kohe vastata. Aga sa tekitasid minus hea tunde. (: Ja seda päris siiralt. (:
Postita kommentaar