Ja su sõnad on väsinud kah.

Minu omad on kaa, aga me elame üle, sest kooli on ainult kolmapäev, neljapäev ja reede veel. Ainult!

Vaheajal kavatsen ühel ilusal päeval panna end paksult riidesse, võtta 'Tõde ja Õigus' raamatu ühes ja minna tehkale. Ma kavatsen kuskile istuda ja raamatut lugeda. Loodame päikeselist ilma, eks?

Teate mis? Ma tahaks Tätte plaati. Tema laule ei ole sinutuubis eriti. Ja... Mul oleks vaja ühe laulu sõnu. Mul on see laul olemas, aga... Seda laulab keegi teine, keegi noorem. Ja ma ei tea, kas neil on õiged sõnad, sest Sasslantis andis teise vaste. Ma ei tea enam nagu eriti... Selles suhtes, et ma ei tea, kas ma peaksin usaldama enda kõrvu sellest enda versioonist või usaldama Sasslantis't ja võtma sõnad sealt ilma kuulmatta. Miks sõnu vaja on, you might ask. Noh... Ma teen kunstas siukest pilti, kus mul on vaja neid sõnu lihtsalt. Ja ma tean, et sind üldse ei koti, sest mind ka ei koti eriti. Aga arvatavasti rohkem, kui sind. Raudselt rohkem, kui sind.

Tule võta mu aega, sest aega mul on,
tule vaatame taeva, seal midagi on.
Palju muud mul ei ole, kuid aega mul on.
Tõesti aega mul sinu jaoks on.

Ja kui ei ole, siis teen aega Sinu jaoks.