Totu-: Sest sina neid sõnu nüüd tead.

Kell on jälle palju. Ja jälle mina kirjutan. Jälle on mul nii palju öelda. Jälle tahaks ma öelda midagi tarka.
Jälle ma ei oska.

Täna päeval olin natukene aega kurb. Olen natukene siiani, aga samas - elu on ikka ilus. Ma saan ikkagi hakkama. Tulin koju ja emme ütles:"Ära ole kurb." Pani mind hetkeks mõtlema. Mõtlesin, et millal keegi mulle ütles, et ma ei oleks kurb. Ma ausalt öeldes ei suutnud meenutada. Samas tean, et ise olen öelnud mitmel korral inimestele, et nad kurvad ei oleks. Võid end puudutatuna tunda, kui tahad. Aga millal keegi mulle viimati ütles 'Ära ole kurb.' Ärge nüüd... Te ei pea ja nüüd... Ma ei leia neid sõnu, mida ma öelda tahaks. Te ei pea mulle ütlema, et ma kurb ei oleks. Sest ma enamus ajast ei olegi kurb. Ja selles ongi kogu teema - ma ei olegi kurb. Ja te ei tea, kui hea on olla õnnelik, kui te ei ole nii õnnelik, nagu mina. Ja vahel ma mõtlen, et see on natukne naljakas. Ma olen nii deeply distrubed inimene ja ma vihkan pooli asju, mida ma näen ja ikka olen ma õnnelik. Keegi teine, kes ei näita enda vastumeelsust teatud asjade vastu üles, näevad välja justkui ei vihkakski nad midagi. Aga ikka käivad nemad ringi mossis näoga. Nad ei naerata, kui päike paistab. Nad ei naera, kui neile vana nali meelde tuleb. Nad käivad mossis näoga ringi. Vihje-vihje.

With Hermione Granger!
Siinkohal tervitaks Stellat, kes enda jaoks alles AVPM'i avastas ja minul ka sellega isu peale ajas. Ma juba ei jõua oodata juulini, et AVPS välja tuleks. Ma panin loogiliselt võttes Soundtracki mängima ja crushin Darrenit ja Joeyt ja nii ongi. Aga... Oh well. Kui sa ei ole vaadanud, siis sa ei saa must aru. Ja võib juhtuda, et sa ei saaks siis ka aru, kui sa oleks vaadanud ja ma ei saanud iseenda mõttekäigust aru praegu. Aga muidu on mõistus täiesti töökorras, jah.

No täna ei tule rohkem. Kuigi tahaks, aga enam ei jaksa.
Vaatame parem ilusaid inimesi ja mina lähen magama.