For me?

Teen viimase blogiposti enne kui lähen Soome homme varahommikul. Pean kella viie ajal maja ees olema, et minema hakata. Ei nuta väga, kuigi tean, et ei taha ärgata eriti. Kes tahaks mingi kolmveerand viis ärgata? Ma mitte. :P

Kohvri pakkimine oli ka tegevus, mida ma... No parema meelega ei teeks. Ma võtsin emme toast väikese kohvri, tõin selle enda tuppa, pakkisin ära asjad, mida sain ja vaatasin kohvrit - ruumi oli vähe. Tõin suure ja pakkisin ümber. Võid ju küsida, et miks mul seda üleliigset ruumi vaja on, et ma kohvri ära vahetasin. Vastan kindlasti, sest mulle meeldib ise küsida ja ise vastata. Mu elulemmik tegevus. Aga oli tegelikult nii, et mul oli vaja kaasa pakkida kaks leiba, piparkoogid, kingitus linnavana juurest ja lisaks kaks purki hapukapsaid ja minu enda paksud talvepüksid. No jäi ruumi väheks, mis ma ikka teha saan.
Suurde mahtus nii ära, et muudkui surusin ja tegin asju väiksemaks ja pean suurendama oma kohvrit veidi. Mu kohvril on selline võimalus, jah. Igaljuhul on see asju pungil täis ja mulle meenus üks What's Up Elle'i vidjo:

Täpselt nii ma end tundsingi, aga laevale minnes ei ole mingit piirkaalu, kui raske su kohver olla võib... Ega ju? :D Mõelge tegelt kui jõhker see oleks, kui ei saaks minna Soome nii, et suur kohver on paksult asju täis? Nagu need Soomlased, kes tulevad ja ostavad massiivsetes kogustes alkot kokku ja siis lähevad tagasi ja neid ei lasta laevale, sest nende kohvrid on liiga rasked? Oleks küll naljakas, ma leian. Not that you care much.

Jõuludest pean ka korraliku blogijana rääkima, ma tunnen. Ilusad jõulud olid. Mulle meeldisid. Pidasime neid maal kodus ja linnavana juures. Sain kingiks asju, mis on nii minulikud, et... Mdea... Ilmselgelt sain shoksi ja kommi. Suht kes ei? Aga kuna ma tohutult armastan kõike magusat, siis ma väga ei urise. Mis muide meenutas mulle, et me ostsime kord emmega enne jõule mulle terve purgi kondenspiima... I wonder, kas see on ikka veel alles. Ma suudaks seda süüa küll veel peale jõule. :D Erinevalt sinust, ma arvan. Ma ei ole veel kohanud kedagi, kes suudaks süüa sellistes kogustes magusat nagu mina. Kui sa arvad, et saad mule vastu, anna teada ja teeme võistluse. :P Ma ei tea, kuidas see välja näeks, aga ma võidaks, sest ma ei tahaks loovutada hiljem oma sisikonda kanalisatsioonile. Igaljuhul... Esimene jõulukink, mis ma üldse sain, oli... Carolilt. Sain märkmiku ja kõrvarõngad. Itsita kodus kui tahad, et sain märkmiku, sest noh... Kellel neid ei oleks kodus juba umbes miljon ja need seisavad kõik tühjalt, sest nendega pole midagi teha? Noh mõtle uuesti. Kaantele on kleebitud pildid Twilightist ja New Moon'ist ja Eclipsist ja siuksest teemast. Sisse esimesele lehele on kirjutatud üks luuletus, millest ma alguses aru ei saanud, aga mida lõppu jõudes mõistsin. Sa ürita ka teada:
Astu sisse oo võõras, kuid tea
maksma ahnuse patu eest pead,
sest kel isu on suurem kui jaks,
sel kallimast kallim on taks.
Kui me keldrist, kus peitub me hüüs,
tahab krabada võõrast su küüs,
siis sind varas hoiatan, sa tea,
palju muudki sind varitseb seal.
Kas tead juba? Ei? Guugelda, kui huvitab. Kui ei, siis vähemalt tead, et selline luule seal sees oli. Sain kingiks ka dressika ja kolm postkaarti. Naera, kui soovid. Postkaardid on kolme erineva suurusega, üks neist mustvalge, teine musta, kollase ja rohelisega ja kolmas mustal taustal hall embleem ja kiri. I'm lovin it, kui teada tahad. Dressikas on... Must. Üllatu. Seljal on selline pronksikas pilt, varrukatel samamoodi mingid rehad ja labidad ja hargid ja värgid. Ees on väike tikand - embleem ja kiri. Sa ei ole veel ära arvanud? Mdea... Loodan, et arvad ikka. (:
Ja siis sain ma veel endale kommi, mälupulga ja kruusi. Naera, sest kruus on ka ju selline asi, mida kõigil on kodus umbes miljon ja mida keegi enam ei taha jõuludeks. Eksid. Mina tahtsin seda kruusi juba siis, kui ma ei teadnud, et selline vidin üldse olemas on. Kerge obsession selle mehega, kelle pilt mu kruusil on, algas vist siis, kui ma olin päris väike. Mul oli shampoonipudel, mille korgiks oli tema pea. Kuigi siis mulle ei meeldinud väga. Ja siis ma sain suuremaks, vaatasin joonissarja ja kuulsin juttu endast väiksena. Ma keeldusin pesema minemast, sest mulle ei meeldinud see "loll mees" vannitoas. Ütlesin konkreetselt, et see loll mees vannitoast minema viidaks. Nüüd ma teeks nii paljut, et seda tagasi saada. Sa tõenäoliselt ei mõistata, millest ma räägin. Aga anna endast parim. (:
Kell on 1:08 ja ma ärkan kolmveerand viis. Tuleb hea uni, ma leian. Aga ma ei nuta väga. Saan hakkama ka ilma selle pika uneta, kuigi emme juba mitmendat korda mind magama ajab ukse pealt ja issi kella kümne ajal ütles, et ma pean vara ärkama. Ja see on ainus asi, millest ma tegelikult aru ei saa - mis see on kellegi teise asi, palju ma magada saan. Iseenesest okei, muretsed mu pärast, aga... Ma tean vist paremini. Hea öelda, et olen täiskasvanud inimene. Sellistel hetkedel on hea. (:

Tahtsin öelda, et see on suure tõenäosusega mu viimane post sellel aastal ja ma järgmised kaks nädalat ei blogi. Ma isegi mitte ei schedule'i uue aasta posti. Aga teadke, et soovin seda teile kõigile kohe, kui kell lööb kaksteist. Head ööd!