Let them know!

It's Christmastime
There's no need to be afraid
At Christmastime, we let in light and we banish shade
And in our world of plenty we can spread a smile of joy
Throw your arms around the world at Christmastime

But say a prayer
Pray for the other ones
At Christmastime it's hard, but when you're having fun
There's a world outside your window
And it's a world of dread and fear
Where the only water flowing is the bitter sting of tears
And the Christmas bells that ring there are the clanging
chimes of doom
Well tonight thank God it's them instead of you

And there won't be snow in Africa this Christmastime
The greatest gift they'll get this year is life
Where nothing ever grows
No rain nor rivers flow
Do they know it's Christmastime at all?

Here's to you - raise a glass for everyone
Here's to them - underneath that burning sun
Do they know it's Christmastime at all?

Feed the world
Feed the world
Feed the world
Let them know it's Christmastime again

Feed the world
Let them know it's Christmastime again

Sellistel hetkedel, kui kõigil on facebooki staatusteks lumi ja selle armastamine, tunnen end silmakirjalikuna... Ma pidin minema ju homme Rock Cafe'sse, Eesti Krooni matustele. Võimalik, et Rainer ei sõida sellise rõveda ilmaga... No mida ma teen? Ma olin jumalan valmis juba minema. Nagu täiega valmis olin. Olen ikka, aga... Vb ma ei saa. Siis Paidest lähen ära ikkagi. Hilinen rongiga/bussiga mingi pool tundi või midagi, aga tahan siit eemale. Teate, kui tüütu siin on! See on nagu... Kaks ruutkilomeetrit masendust, mis kõik on lume alla mattunud. Okei, te saate ise ka aru, et kaks ruutkilomeetrit on ilmselge liialdus. Tuleks poolteistki ära. [:D] Ma ei tea tegelt, mis Paide pindala on, ega koti nii palju end liigutada, et see kuskilt netist üles leida, kuigi võiks lihtsalt mingi paide.ee siss plõksida, aga ma ei koti.

Täna oli meil koolis 2 loengut. Liiklusteemaline & elurikkuse informaatika teemaline. Üks neist oli põnev, teine mitte. Ilmselgelt oli liiklusoma põnevam. Paar korda tõmbas isegi pisara silma. Ausalt. Kinnitage turvavööd, sest inimesed ootavad teid koju. Kinnitage need nii nagu peab ja istuga ilusti. Ärge sehkendage. Sõitke ettevaatlikult. Jõuluaeg on, ma ei taha matuseid. [Peale Eesti krooni omasid Rock Cafes, mida ma ka väga ei taha, aga nagu tahan rämedalt.] Mõtle selle peale, et keegi ootab sind koju. Käitu ilusti tee peal. Ole tolerantne.

Täna mängis Rebeka muusika klassis Shontelle'i Impossible'it klaveril. Mis iseenesest on võileivabloginiku teema ja mitte üldse põnev. Kui välja arvata see, et Rebeka lubas nädala pärast mängida Bruno Mars'i Grenade'i ja tal oli rämedalt fänne. Meie kooli lambisuse kohta on küll imelik, kui rebased jalutavad klassi ja kuulama hakkavad. On jah.
Täna köögis rääkisin emaga:"Kas ma rääkisin sulle seda Rebeka asja?"
"Jah, vist ikka rääkisid jah."
"Muarust nii lamp, et mignid rebased meile uksepeale tulid seisma," ütlesin mina natukene turtsatades, sest see on ikka tõsine lamp.
"Teile tulid rebased ukse taha?" küsis Alissa, kes seal samas oli.
"Jah," ütlesin mina, alguses aru saamata.
"Mis te neile andsite?"
"Midagi. Nad lihtsalt kuulasid laulu."
"Rebased söövad liha," teatas Alissa. Peale seda seletas ta midagi veel, aga ma ei kuulanud natukene aega. Ma naersin, sest mõistsin.
"Rebased söövad igasuguseid asju," seletasin mina ja Alissa rääkis, kuidas tema Martide/Kadride eest kõik kommid ise hoopis ära sõi.
"Missugused need rebased välja nägid?"
Mõistad, miks mul naljakas oli?