"Ma ei tea, kas selles maakohas hõljuvad lummavad haldjad..."

"... või on see mu oma südame elav, taevalik kujutlusvõime, mis mulle kõik ümberringi nii paradiisilikuks pühitseb."
Tunned ära, Maarja? Mhmh. That's right. Ma avastasin oma kodust riiulist "Noore Wertheri kannatused". Aga mida mina ikka teen? Lähen raamatukokku, võtan ühe suure raamatu, mis tundub põnev. A mis siis saab? Tuleb välja, et ma ei suuda seda lugeda. Veidi parem, kui Faust, aga mitte oluliselt. Kirjaviis on küll parem aga kohati on see raamat nii lapsik. Ma ei oska seda seletada. See Sofie käitub seal nagu titt. Ei. Pigem nagu pubekas. Nagu mida? Miks ma võtsin raamatukogust raamatu, kus on 450 lehte, kui ma oleksin saanud võtta kodust raamatu, kus on 158 lehte? Mh? That's right. I don't have a brain.

Virve? You there? I HATE YOU! Now that's all cleared up.

There is, isn't there?

So me I could do an eyeroll. I'm just gonna do it.

Vaatasin siin veel oma pilte ja leidsin ühe. Kes tahab omale sarnast reiti teha? Muide. See on printscreen ja seega täiesti tõsi.
Ja Orks ründab:
Hell yeah:
All the neverending possibilities.
Minuarust mul oli see juba kunagi. /:
Agree or die!