reede, 16. aprill 2010

I'll be ready for the funeral.

Jah, ma olen teadlik sellest, et mu pealkiri on väga masendunud. Või pigem tundub see võhikule nii. Need, kes teavad, näiteks Liis, need teavad, et tegelikult ei olegi nii masendav. Kust Liis teab, you might ask. Liisi telefonihelin oli Kätlini sünnipäeva ajal ju Band of Horses - The Funeral. Oli ju, eks? Kust mina seda lugu tean? See viib mind tagasi üpris kaugele, kui aus olla. Kuskile... Kuskile sügisesse, kui ma postitasin ühe Youtube'i vidjo kus taustaks mängis Hadouken'i M.A.D, mis hetkel on minu äratuse helin ja mida ma iga hommikuga aina rohkem vihkan alates Ungarist muide. Seal panin selle helina äratuseks, sest Cobra Starship ei teinud enam oma tööd nii efektiivselt. Aga siiski. Algse teema juurde tagasi. Videos oli enam-vähem sada youtube'i naljakamat hetke ma täpselt ei mäleta, kelle poolt. Seal oli video Danny MacAskill'ist. Või pigem osake tema videost. Mina muidugi otsisin üles kõik videod, mida seal selles ühes videos näidati. Ja siis ma armusin. Dannyse, tema rattasse, tema oskusesse ja muidugi Band of Horses'i laulu The Funeral.

I'm coming up only to hold you under
I'm coming up only to show you wrong

And to know you is hard and we wonder

To know you all wrong, we were


Kui ma see aasta Omari esimest korda välja tõin, siis viisin Rebekale majoneesi ära. Tema maja juurest sõitsin otse edasi tee lõppu välja ja keerasin vasakule, tehka suunas. Natukene aeag peale vasakule keeramist hakkas Lauri laulma mulle seda laulu.

Really too late to call, so we wait for
Morning to wake you; it's all we got

To know me as hardly golden

Is to know me all wrong, they were


Kui ma täna Maarjale filmi viisin ja just Luigel olin, siis hakkas ka The Funeral mul peas laulma. Justnimelt see laul ja see tegi mu väga õnnelikuks. Ma olin tegelikult õnnelik juba selle üle, et ma saan rattaga sõita ja et on reede ja et kool on läbi ja tegelt on elu ilus! Ja siis hakkas see hea laul ka veel mängima... Oeh. Mina küll särasin, jah.

Wow. Isegi mina olin ära unustanud, kui hea Danny tegelikult on. Nüüd siis tead või tuletasid meelde. Kuidas kellegil, eks? Ja nüüd sa enam ei saa öelda, et mu pealkiri on masendav, sest et sa tead seda lugu, mis on minul selle lauluga. Sa tead minu ja The Funeral'i stoorit ja sa ei arva, et ma olen kariemosi. Sest et ma ei ole. Ma olen õnnelik ja enamuse ajast positiivne, sest et ma olen kord juba selline. Jah, hommikuti käitun nagu Garfield esmaspäeval, aga muidu olen ju positiivne. Ei? Enda arust küll olen. Aga samas... Sina ei tea, mis minu peas toimub. Ainult mina tean. Kui sina ka teaks, siis ma lisaks igaks postiks ainult mingid laulusõnad ja sa teaksid täpselt, mida ma mõtlesin nendega. Aga sa ei tea. Sellepärast pean ma sulle seletama. Küll sa kunagi teada saad. Kui saad.

At every occasion I'll be ready for a funeral
At every occasion once more is called a funeral

Every occasion I'm ready for the funeral

At every occasion one brilliant day funeral


Ma olen üsna kindel, et mul oli midagi veel öelda, aga te teate, mis lood minuga on. Ma mitmeid kordi rääkinud, kuidas ma võtan selle kasti lahti, endal nii palju öelda ja siis... Blokk. Mitte midagi. Seekord vist mittemidagi siiski ei ole päris. Midagi olen suutnud ikka kirja ka panna, jah, aga... Mitte siiski päris see, mida makõik öelda olen tahtnud. Ma ei saagi kunagi midagi sellist öelda, mida ma tegelikult tahan. Miks, you might ask. Eks ikka selle pärast, et ma ei tea, mida ma tegelikult taha. Ma tõesti ei tea. Ühte asja tean ja seda ma öelda ei saa. Pean ainult lootma. Aga mis seal ikka, eks?

I'm coming up only to show you down for

I'm coming up only to show you wrong

To the outside, the dead leaves, they all blow

For'e they died had trees to hang their hope


Kõigile teile, kes te täna ajaloo tunnis ei olnud. Me tegime rühmatööd. Mina pakkusin joonistamist, Ants arvas, et siiski peab tööd tegema, mitte niisama joonistama. No... Selle tunni võiks panna sellistesse sõnadesse: HAHA! MINA VÕITSIN! Või vähemalt enam-vähem. Ma miskipärast arvan, et Antsule ei meeldi selline töö, aga mulle meeldis. Vähemalt oli endal lõbus, eks? No tegelikult ei ole alati asi selles, aga vahel peab tegema nii, et endal oleks hea. Kaua sa ikka jaksad teisi lõbustada, eks? Kaua sa ikka jaksad olla päike, mis kõigile teistele paistab, aga ise jääd särast ilma? No ei jaksa ju, eks? Vahet pole kuidas, aga kuidagi pead sa ise ka end välja elama ja enda elu ilusaks tegema, sest et minu elu on juba ilus ja minu elu te ei pea enam ilusamaks tegema. Võite. Aga ei pea.

At every occasion I'll be ready for the funeral
At every occasion once more is called the funeral

At every occasion I'm ready for the funeral

At every occasion one brilliant day funeral


You know, you love me.

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com