Papa...pipi.

Ilmselgelt - postitamise kellaaja järgi ma mõtlen - olen ma koolis. Ei, mul ei ole vaba tund. Ei, ma ei ole arvuti klassis. Ei. Ma olen prantsuse keele õpetaja - Kristina Kask. Mu kaasõpetaja Kristina Maarja Kask veedab aega kuskil kooli peal pilte tehes. Mu õpilased - 9ab - on tublid ja teevad ülesandeid. Nad on kolmestes gruppides ja teevad küsimusi spordi -ja vabaajateemal. Iga grupp teeb 3-4 küsimus, siis kirjutame need tahvlile ja vastame ja analüüsime ja värki. Küll nad on mul tublid!

Eelmisel tunnil, ehk esimesel tunnil olid meil kümnendikud. Tublid lapsed - hääldavad ilusti ja tõlgivad kenasti ja oskavad end üleval pidada. Elu on päris lill, kui sedasi vaadata. Eelmisel tunnil ka laulsime ja täitsime töövihikust harjutusi. Kohati lugesid nad paremini kui mina. Ma muidugi ei mõista, et mis teema sellega oli, et me hääldust peame parandama. Aga tublid lapsed anyway.

Tegelen enda lastega veidike ka vahepeal.

Viimaaaneee klaaassss!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Ei, a muidu on normaalne. :D Kuulasime laulu, laulsime, küsisime natukene sõnu, panime plusse-miinuseid... Normaalne. Ja siis muidugi mängisime poomist, nagu iga klassiga. :P Kirjutasime tahvlile prantsuse keele kõige pikema sõna - anticonstitutionnellement, roppusi...

Neljanda tunni ajal käisime keemias, inglise keeles, geograafias, loodusõpetuses ja värki. Päris normaalne. Tunni alguses oli keemia omadekl tunnikas, seda kontrollisime, et keegi ei spikerdaks.

Tore päev oli. Mulle väga meeldis. Ja mul on jumala 1kõik, et ma üksinda klassis istun ja kirjutan justkui oma päevikut, mida ma padja all hoian.

Kell on 12:30. Me lähme koju.