Vaba on me vaim ja vaba on me hing.

Jah. Te näete õieti. Kell on neli kakskümmend ja mina blogin. Ei, te ei pidanud valesti vaatama, et mina blogin, sest kuigi Kaila ja Liis üle kuu aja jälle blogisid, olete te üldiselt väheblogiv rahvas. Ma ei süüdista teid. Olge omaette. Ma loen ikkagi. Seekord blogin täiesti uuest kohast - ma ei ole siin veel bloginudki. Olen ju seda teinud Poolast, Soomest, Keilast, Paidest - Kodust, Birgiti juurest, koolist, Riina juurest... Raudselt kuskilt veel, aga meelde ei tule. Miks peakski.
Seekord teostan blogimist igaljuhul Lagedilt, Villu juurest. Nagu te võisite mu blogist lugeda ja Facebookist näha, käisin ma Metsatölli ja Skyforgeri kontserdil + Hukkunud Hinged & Taak.
Siinkohal tahaks mainida, et kas panete tähele, kuidas aeg lendab, kui on hea olla? Mina täna tundsin seda kuidagi eriti võimendatud võtmes. Ma tahaksin siia kirjutada terve retsensiooni, aga seda pean ma ikkagi tegema kodus ja siis, kui ma unepuudusesse ei sure. Mitte, et ma seda praegu teeksin - kell on ainult pool viis. Aga miski ütleb, et peale paari tundi rongisõitu ja mitut tundi rahvajooksu jõuan ma koju, olen sooja duši all ja magan esmaspäevani. Kuigi päris nii ma ka ei saa, sest asju on teha. Aga ega ma teen ka ainult hädavajaliku, kui ma koju jõuan.
Siiski... Esimesena astus ülesse Hukkunud Hinged, kes olid... No pehmelt öeldes neljast valikust kõige halvemad. Neil tegelikult ei olnud ka väga viga, aga siiski. Nad ei olnud ma arvan, et oma parimas olekus ka. [fjghnvdjhgvjdhgkjhgv - kerge mõttevälgatus siia vahele.] Teate, et rokkbändid laulavad noh... Karjudes? Mitte karjudes. Natukene ikka nagu karjudes. Sellise kähiseva kurguhäälega. Ma ei oska seletada - peate ise teadma, olete nii targad küll. Ja see mees rääkis ka sellise häälega, kes seal laulis. Ei old väga kena. Pealegi tundus mulle, et ta oli täis. Kui tädi laulma hakkas oli veel enam-vähem, kuigi ta laulis ka nagu... No mitte just kõige naiselikuma häälega. Aga noh... Kes seda häält ikka kuulab, kui muusika on änksa või tuus või mis iganes. Ja kui sa karjuda oskad - mida see mees tegigi. Ei avaldanud väga muljet. Kugi Rock Cafe ise näeb väga äge välja kuigi ta on nii lamp ja nii tavaline ja mingi... Betoonihunnik. Mulle väga meeldis, kuigi mul alguses külm oli. Aga elasin üle.
Teine soendusbänd oli Taak. Kes oli... No parem. Palju parem, kui MisasitanüüdoligiHinged. Ma kahjuks ei mäleta ühtegi nende laulu, sest ei olnud nagu eriti süvenenud, ega midagi. Aga seda ma mäletan ja tean, et nad olid paremad, kui MisasitanüüdoligiHinged. [Kell on viis. Pooleteise tunni pärast tuleb rong.]
[Kell on kuuuuus. Ma kirjutan kodus edasi.]