"Hey, is your refrigerator running?"
"Well, yeah, it is actually."
"Oh, good, 'cause you're a fucking midget hahaaa!"
Ma teesklen, et ma ei naera.
Üks öösse alles läksin magama ja vahetasin riideid. Maret, nagu tavaliselt, magas juba sellel ajal.
"Täiesti lõpp, ma ei näe mitte midagi!" ütles Maret järsku. Mina hoidsin naeru tagasi.
"Mida sa ei näe?"
"Mitte midagi."
"Öö on. Sa ei peagi midagi nägema."
Maret vähkres selle peale natukene aega edasi tagasi ja siis mõmises midagi ja magas rahulikult edasi. Või noh.. Kui rahulikult. Mõne aja pärast olin ma voodis ja kuulasin muusikat, et magama jääda. Bruno Mars'i Today My Life Begins käis ja seal on refräänis selline osa:"Leave the past behind me." Maret laulis selle kaasa läbi une. Mõnda aega ei kuulnud ma laulu edasi, sest ma naersin liiga hullult. Varsti ütles Maret sarkastiliselt:"On küll ilus lauluhääl, jah." Ma siis lõpuks küsisin, et kas ta magab. Ta ei vastanud. Vist siis magas.
Ma armastan oma õde. (:
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar