esmaspäev, 11. oktoober 2010

You've got a face for a smile, you know.

A shame you waste it when you're breaking me slowly.



Täna kui ma Alissaga tema maja poole sõitsin, siis mõtlesin, et naljakas on. Ma tuuseldan seal jälle praktiliselt nädal aega ja seekord ei ole mul mingit vajadust minna Raineri juurde mitte ühelgi õhtul. Mitte, et ma meeleheitlikult tahaks minna, aga lihtsalt mõtlesin, et kui palju ma ikka tegelikult seal tõmblesin ja et tundus kuidagi loogiline Liisu juurest ära minnes mõelda, et huvitav, kas Rainer on mu plaadid valmis teinud või kas ma jõuan täna veel talle plaadid viia vms. Inimesed harjuvad nii ruttu.

Täna helistas mulle ka mu Keila emme, kes väitis, et ma talle liiga palju raha üle kandsin. No katsu olla! :D Võta raha vastu ja ole õnnelik. Muidugi helistas ta ka selle pärast, et üks noormees tinistas kuskil eemal kitra, sest üks noormees talle selle andis. Oeh. Noored-noored.

Üks noormees koukis eile puhta pesu hunnikust minu kollase maika ja viis selle issile. Issi ütles Aitäh ja võttis selle enda kätte. Noormees hakkas karjuma. Issi pani talle mu pluuse selga. Noormehele oli see kleit ja ilmselgelt oli kaelaauk tema jaoks liiga suur. Kui nad olid mulle näitamas käinud, noormehel õnnis nägu peas, võttis emme temalt mu pluuse. Noormees kisendas kuni emme talle selle tagasi selga pani ja seekord pani emme selle natukene risti, et noormees ümber ei kukuks. Kleidiga noormees siiberdas edasi-tagasi mööda tube just selle sama õndsa naeratusega, justkui oleks kõik normaalne.
Noormees oli mu väikevend Mattis, kes aru ei saanud. (:

Pean rääkima veel midagi naljakat. Alissa lõhkus ära Birgiti peavõru. Ma ütlesin talle, et ta peab emmele ütlema ja vabandust paluma, siis emme ei ole nii kuri. Alissa teatas, et emme lõhkus ka eelmine nädal või eile või midagi. Ma ütlesin talle jälle, et ta ikka peab vabandust paluma ilusti, siis on emmel parem. Vaatas sellise kurja ja natukene nutuse näoga laua poole, kus olid Birgiti sünnipäevalilled ja juuksekummikorv ja siuksed asjad. Tahtsin juba öelda, et jah, ma tean, et emme ka ükspäev ühe ära lõhkus. Liisu aga ütles solvuka häälega:"Aga emme sai ükspäev lilli!" Naersin natukene. Lapsemõistus, ma ütlen.

Oleks midagi öelnud, aga raudselt oleks ära sõnunud.

Kolmapäeval on mul arvatavasti kolm last. How sweet is that?!

Kena nädal tuleb. Kena nädal.

Tegelikult tahtsin midagi veel öelda, aga otsustasin, et ei hakka enda pead sellega vaevama. Kui sa ise end nii tähtsaks ja oluliseks pead, siis on tore sulle. Mina ei taha selle pärast enda pead vaevata. Mitte, et ma nüüd selle peale üldse ei mõtleks, aga... Siiski. Katsun olla. Katsu sa ka.

Millal Rock Cafesse lähme?

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com