Või siis nagu ikka on kasumi teenimiseks sellistes kohtades joogid võrdlemisi kallid. Mõtled, et okei, ühe joogi ostad ja siis rohkem mitte, sest öösel kodupoole hääletada väga tore ei ole. Eriti, kui elad Paides või kuskil veel kaugemal Tallinnast näiteks. Sellepärast hoiad kokku ja naudid head muusikat parem. Mille jaoks sa tegelikult kontserdile läksid?
Ja päris tüütu on see, et sa ei pruugi saada mingit head kohta kus olla. Jah, sa võid ju kuskil tungleva rahvamassi sees seal... Ma ei tea... Olla, aga siiski, ei ole just kõige mugavam. No olenevalt, kellele kuidas meeldib. Eks mingitel üritustel on kindlasti palju parem rahvamassi sees hüpelda, kui eemalt vaadata või midagi. Siiski, mõistad millest ma räägin, kui ütlen, et eraldi kuskil olla oleks ka hea, kui muusika on sama kvaliteetne kui massi sees ja vaade on ka päris hea. Mõistad ju?
Ja tegelikult on tihti nii, et on kuu lõpp või midagi sarnast ja oled suht broke. Mõtle kui hea oleks saada pilet näiteks poole odavamalt? No kujutle paradiisi, eks. Tundub puhta ilmvõimatu, et saad kolme sotise pileti sajaviiekümne krooniga. Nii lihtsalt ei juhtu, eks? Viiskendprotsenti alla? Ei. Kümme? Vahest, jah. Võib ka nii juhtuda. Vahel ikka juhtub, pean tõdema. Oled mingi õpilane või pensionär või mingi kolmas liik. Ikka juhtub. Aga viiskenprotsenti alla? Sure. Unes & pildiraamatus, et tuntud esineja kontserdile saad poole odavamalt. Ema sul saab.
BändCämp'iga liitunud on vist kõik automaatselt VIP liikmed, või siis oli see mingi looduslik valik, et ma sain VIPiks. Aga miski ütleb mulle, et see on mingi, et iga mingis liituja või kõik liitujad või mingid... [Jah, mulle meeldib sõna 'mingi'] Küsitlustele vastajad või midagi, ma ei tea, kuidas ma endale selle staatuse ära teenisin. Ega ma ei kurda. Ma kardan, et reedel, üheksateistkümnendal kurdaks vähem, kui ma istuksin Rock Cafes teisel korrusel, käes pilet, mille eest ma maksin vaid pool hinnast. Alla vaadates näeksin ma tunglevaid inimesi ja inimesi kes on peaaegu valmis maha istuma, sest jalad on väsinud ja istuda tahaks, samal ajal istuksin mina spetsiaalselt mulle mõeldud kohas. Ma näeksin inimesi, kes tormavad vetsude poole ja sealt tagasi, sest et ei taha maha magada kontserti, aga vetsu on vaja minna. Ma võib-olla telliksin endale midagi head juua ja võib olla isegi mitu korda, sest saaksin ju soodustust. Ma ei tea, kui palju, aga natukene ikka. Ma ei peaks muretsema selle pärast, et kolm päeva jalutan kodupoole või mind kuskil metsavahel ära tapetakse [positiivselt peab mõtlema], sest et mul pole enam sõiduraha. Kindlasti tahaks ma vetsu minna vahepeal ja ma saaksin seda teha rahumeeli, kartmata, et vahepeal mängitakse kolm mu lemmikut järjest, mida ma üldse ei kuuleks. Ei, sest minu staatuses inimesed saaksid minna mingis teises järjekorras vetsu nii, et me saaksime kiiresmini. Me oleme ju VIPid.
Üheksateistkümnendal novembril, kakstuhat kümme esineb Rock Cafes Terminaator. Soojendusbändideks on Kognito, Neljapäev, Kruuv & Dominanta. Pilet maksab kolmsada krooni ja järjekorrad vetsu ja baari juurde on arvatavasti pikad, võib-olla ei ole ka, ma ei tea. Ma ei käi kontserdite ajal vetsus ega baaris, kui ma vähegi saan.
Mina sain kirja, et pilet mulle maksab sottviiskümmend, et ma saan istuda Rock Cafe teisel korrusel eraldatud alal ja mul oleks lühemad järjekorrad vetsu & baari. Päris lill, eks? Minu arust ka. Kui välja jätta fakt, et ma ei saa minna.
Täna läksin läbi pargi megabaidi poole, et oma lüünelakk ära tuua. Õues oli kümavõitu ja ma kõndisin kiiresti. Nägin juba mingi paar meetrit eemal, et keegi kõnnib mulle täpselt vastu, minuga samas reas. Ma siis astusin natukene paremale, et me üksteisele otsa ei kõnniks. Tema astus viis meetrit eemal täpselt sama moodi. Ma astusin vasakule tagasi ja naeratasin omaette, peeaaegu et turtsatasin vaikselt. Mees ei tulnud tagasi, kui te seda nüüd arvate. Ei, ta astus ikka minust paremalt mööda ja ma nägin, et tema ka naeris. Seda enam hakkasin naerma mina ja ma arvan, et paar inimest, kes mulle hiljem vastu tulid leidsid, et ma olen natukene psühhopaat. Minul tegi päeva korda.
Hiljem, kui astusin peale kultrat üle tee, kooli poole läksin, siis oli veel poolteistmeetrit ülekäigurajani kui kaks autot tulid. Üks neist peatus alles peale ülekäigurada ja sõitis sealt otse edasi. Teine jäi ülekäiguraja taga seisme, et mind üle lasta, kuigi oli teine auto oli juba eest sõitnud. Ma naeratasin, sest sellist viisakust autojuhtide poolt kohtab harva. Minu päev oli natukene veel rohkem korras.
Ostsin täna omale kollase & pronksi küünelaki. Kollase küünelaki alla oli kirjutatud, et see on värv number w217 ja et selle värvi nimi on Twilight. I don't get it...
Ja kui see ongi kurbus mu hinges siis on see raev mis ei muutu iial pisaraiks!
Laupäeval avan lasteaia. Feel like joining? Throwing in a few kids more? No? Oh c'mon! I can handle it! Hold up, a'ight! I can handle it! Now, they're smaller than me, shorter than me. And they're younger than me and weaker than me. And their arms are little bit shorter than me. I be trying to chill, they be trying to side with the thrill. No pun intended, was raised by the power of Will. I gotta be the best, and yes, we're the flyest. Like David & Goliath, I'll conquer the Children. And then I'll have the world in my hand, I was born from two stars so the moon's where I'll land.
Ma ei sudua uskuda ega ettegi kujutada, kui ekstaasis olen ma neljapäeva hommikul, kui end voodist välja ajan. For real ei oska ette kujutada.
Jätan sind ja sinu ilusaid mõtteid siia mõtlema selle üle, et miks elu nii ilus on, nagu ta on. (:
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar