I don't ride horses - I ride unicorns.

Kui kõndida minu toast kööki, siis tuleb läbida elutuba. Kui kõndida minu toast kööki öösel, pead läbima pimeda elutoa. See tähendab seda, et pead läbima mõned takistused. Kui ei taha kedagi häirida, ei ole tulesid vaja. Läbi elutoa kõndides on võimalusi end vigastada mitmeid. Mattise mänguasjad on ju seal ning võib juhtuda, et emme ei korjanud neid kokku enne magama minekut. Võib juhtuda, et kõnnid läbi elutoa like it's nobody's business ja all of a sudden on suur traktor sul jalus, kolisedes veereb eemale, sa vannud ja kukud ümber. Happens.
Kui emme on mänguasjad kokku korjanud, siis on veel paar võimalust, et võid end vigastada, aga neist on kergem eemale hoida. Näiteks saab ju end otse hoida ja vältida sellega uksepiita ja trampliini. Varbad jäävad terveks. Siis tuleb end koridorilauast mööda manööverdada, mis ei olegi nii raske ja siis on köök - tuli põlema ja elu on lill.
Küll aga tuleb tagasi ka minna. On öö ja tuled ei põle. Pidšaama on juba seljas ja kuulda on, et Mattis hakkab magama jääma. Et kõik on vaikne. Mõtled hetkeks, et saadki niisama läbi, näiteks veepudel käes. Aga ei. Nii ei saa. Meeter ukseni ja kuskilt peab välja hüppama verejanuline kass, kelle eluunistus on jalad katki tõmmata ja oma küüsi veidi teritada. Mõtled, et kirud vaikselt, astud sammu ja ta ründab uuesti. Mõtled, et viskad talle oma lahtise veepudeli vastu pead ja saad oma tuppa. Aga ei. Saad oma tuppa, paned ukse kinni, sisised, teed sellest vihase blogiposti ja siis vaatad kahjustused üle.
Vasaku jala pahkluu juurest on verine ja jalg tuikab. Näeb hullem välja, kui tegelikult on. Mõtled, pohh, teed enda koledast jalast koleda pildi, lisad selle blogisse ja pesed jala puhtaks. Vahetasid ju just voodipesu ega taha seda rõvedaks teha umbes esimesel sekundil, kui linade vahel oled. Puhastest linadest paremat lõhna ei ole.
Võtad lähedale prantsa koduse töö ja teed inka ära. Elu on ilus. Magad juba, kui meenub, et oleks võinud veel mõnest asjast blogida. Mõtled, et homme ja magad.