pühapäev, 3. aprill 2011

Everyone ends up alone.

Ma tean, mida ma endale sünnipäevaks tahan. Ma tean, millised jõulukaardid aasta lõpus välja saadan. Ma ei tea, mis minust saab...

Avastasin, et olen enda sõrmustest sõltuvuses.
Läksin pesema, võtsin sõrmused sõrmest. Tõmbasin dušikardina ette, esimese asjana hakkasin pöialdega keerutama nende sõrmede ümber, kus on sõrmused. Suurem sõrmus, see kividega lilleke, on muide mitu aastat vana. Sain kunagi jõuludeks. Enam ei mäleta, mis aastal. Enam ei mäleta. Aga teise, selle musta, selle sain reedel. See ongi meie lennu sõrmus. Lend number 34. Fun. Sõrmuse peal on kujutatud päikest, meie kooli sümbolit, sisse on kirjutatud omaniku nimi. Ühele poole äärele on kirjutatud PÜG, teisele poole XXXIV. Awesome, ma leian!

Täna pakkisin kapi ümber. Tõstsin seelikud alumisele riiulile, et neid paremini kätte saada. Suvi tuleb. Tulemata ta ei jää. Ma tahan, et ta juba tuleks. Nüüd. Sellepärast kannan seelikut - meelitan suve kohale!
Valge kellaga Liis, tema kõrval klassijuhataja, siis mina, siis Maarja, siis Kaila ja siis Rebeka!

2 sisemonoloogi.:

Lif ütles ...

ooo, need on küll kihvtid sõrmused :)

-Merilyn ütles ...

Isegi et jah. Kuigi meil oli selline sõda, et õige välja valida.

 

Blog Template by BloggerCandy.com