You are the smell before rain.

Kirjutasin kirjandi ja jaksan veel blogigi kirjutada! Osalt võib-olla sellepärast, et ma ei kassind üldse kirjandi pärast. Üldse... Oh well. Nüüd on see tehtud ja muuta enam midagi ei saa. Ma vist ei tahakski midagi muuta. Ma ei lugenud oma puhtanditki üle. Nagu tavaliselt. Aga ma ei leia, et ma peaksin pikalt peatuma teemal olen-hoolimatu-kirjutaja või kirjand-oli-täna-ma-kassin-elulõpuni. Kuigi pean mainima et kerge naer käis saalist läbi, kui teemad ette loeti. Ajou, teemad on Facebookis üleval. Twitterisse ei tahtnud panna? :D Oleks säutsund kümme teemat tagiga #kirjand. :D

Naljakas, et mul ei olegi midagi muud eriti palju öelda. Ma kuidagi nagu ei oskaks ilusate ilmadega midagi öelda. Kuigi! Täna kui koolist kodupoole jalutasin nägin, et mingi puu oli roheline! MA arvan, et natukene suuremad kui pungad, aga mitte veel päris lehed olid seal küljes. (:

***

Järgmine päev.

Jätsin eile pooleli, sest et potato. Sa ei saa aru, kui sa ei ole Maarja. Vajuta, siis ehk saad.

Täna olen natukene kurb.
Täna olen pisut tujust ära ma.
Istun arvuti ees, vahin ekraani.
Täna blogist lohutust pean otsima.

Juba terve päeva ekslen teadmatuse sees.
Kas kõik on ikka nii kui peab?
Kas kõik on korras veel?

Nii üle mõistuse kaua
ei ole bloginud sa.
Ja igatsen nii su postitusi.
Ma palun teksti su käest.

Akna taga päike sillerdab
kogu maailm talvest paistab sügise.
Kahjuks sulle näidata ei saa,
kuidas paistab päike minu südames.

Mõelda rahus järele
peaksin veelkord proovima.
Kuid tean, et teha selle heaks ma midagi ei saa!

Nii üle mõistuse kaua
ei ole bloginud sa.
Ja igatsen nii su postitusi
ma palun teksti su käest!

Fun w/ Smilers!

Sa võib-olla tahad teada, et millest ma kirjutasin, või kuidas mul läks... Riina tahtis seda täna esimese asjana teada, Rooba küsis kohe peale kirjandit esimesena kui me Lilleka klassis kokku juhtusime, linnavana helistas mulle ekstra selle pärast, tädi Kersti küsis seda poes esimese asjana, Helena helistas mulle eile... Nagu inimestel millestki muust rääkida ei ole. Aga kuidas mul läks? Normaalselt ma arvan. Küll ma kunagi oma sõnumi saan ja siis teada saan. Ma väga ei põe. Miks? Mis tehtud, see tehtud. See on kuskil Tallinnas ja mina siin Paides - mul ei ole enam midagi parandada või muuta.

Aga räägime teistel teemadel? Ei. Ma olen väsinud. Ma lähen magama. Sina võid minuga rääkida kommentaarides. Ma vastan sulle homme õhtupoole või keset päeva.. We'll see...