Eile hommikul panin enda põlvikud jalga, sidusin lipsud ilusti külgedele ja kammisin peegli ees juukseid. Mattis tuli & võttis lipsust kinni. Sikutas väheke. Ütlesin:"Ei kisuu!" Mattis vaatas mulle alt üles, vaatasin teda poolkurjalt, enamjaolt naeratava näoga. Mattis naeratas kavalalt. Tõmbas natukene paelast. Kordasin ennast. Juhtus samamoodi. Lõpuks võtsin ta endale sülle ja viisin teise tuppa. Siis hetkeks unustas.
Hiljem seisin jälle kuskil keset tuba ja kordus sama asi. Ja ainult vasakult jalalt soovis mu vend võtta paela ära. Aga ma ei süüdista teda. Ei juhtu ju palju, et suured õed käiksid ringi, roosad paelad põlvikute küljes. Ja kui see pael veel natukene liigub... Tahaks küll kiskuda.
Õhtul, kui põlvikud ära võtsin, lasin tal kiskuda. Siis ta enam ei tahtnud ja ma tegin ära suurema töö. Mulle meeldib mu väikevend. Oleks pidanud tema kaasa võtma tutipeole hoopis. :D
Kuigi päeval tehti ka midagi, mis rikkus mingi osa ära minu ja tegelikult meie tutipeost, siis ei ole see siiski asi, mida siin arutada. Mitte, et ma ei tahaks rääkida. Ausalt, tahaks. Aga ma ei saa. Mul ei ole lubatud ja seega ma olen vait ja lasen sul arvata näiteks et ma tegin koolile pommiähvarduse või midagi jubedamat. Lase enda kujutlusvõimel lennata!
Ja siis muidugi pidi üks teine inimene tegema märkuse peale tantsu, mis tõesti rikkus mu tuju veelgi. Just drop it! Mul on ülivägaükskõik sinust ja sinu arvamustest niiet vahi kodus seina ja emo omaette, minuga ära enam palun räägi, ma ei kannataks seda välja. Aga sellekohta ka wideknown fact - Idgaf.
Istutasime puu. Minimänd vist. Mingi männisort igal juhul. Tegime pilti. Sõime. Laulsime köögitädidele 'Me täname' laulu. Päris armas, ma leian. Ja kuigi ikkagi oli värdjaid, oli mul tore päev. (:
Isegi autoga sõita oli tore, kuigi Türile sõites puudus mul vasakus pöidlas vereringe. Miks, võid küsida. Sest et ma hoidsin käes õhupalle, mida ma ei jõudnud autokatusele siduda ja tuul oli tugev, võin vastata. Türil harutasin pallid lahti ja hingasin kergendatult. Sidusin pallid katusele ja võtsin nimelise palli endale autosse. Ei raatsind sellega vehkida, noh... Nüüd ripub see mu voodi küljes, sest heelium läks ära selle ajaga, kui ma... Väätsal peol käisin. Tahtsin mainida siinkohal ühe anuma ja ühe joogi, aga ma leian, et see ei ole sobilik. Et kõigil ei ole vaja teada. Kes teadis, see teadis. Naljakas oli, aga... Kes teab, see teab. Palun jätta vastava sisuga kommentaarid samuti enda teada. (:
Õhtul sõitsime ratastega peole Rebekaga. Väätsale. Käisime poes, nägime tseekaid kui hakkasime sõitma. Kui olime peaaegu kohal, vaid ühe ristmikuvõrra eemal, sõitis meist mööda üks auto ja lasi signaali. Alguses ma ei saanud aru, siis mõistsin, et eks see üks pidulistest ole. Pool minutit hiljem tuli teine ja lasi signaali ja keegi lehvitas sealt. Lehvitasin vastu ja jõudsime kohale. Raina pidi kohe märkima:"Noh, tervisesportlased." Keegi vist küsis, kas tulime tegelt ka ratastega ja tseekad vist mainisid, et äge, et jõudsime ühel ajal kohale ja me olime ratastega. Olime natukene väsinud, aga mind natukene ei kottinud. Kuni ma sisse astusin ja... Siis hetkeks kottis ja õhtu jooksul paar korda veel kottis, aga üldiselt mitte. Ma ei harrasta hüppeid ühel jalal ja muud mul hetkel öelda ei ole. Peaasi, et hetkel ise aru saaks.
Kell oli 2:30 kui me olime alles Väätsal. Ütlesime tsauka. Meie Rebekaga. Mõned olid juba selleks ajaks ära läinud, teised jäid veel sinna. Kell 2:32 hakkasime sõitma. Kell 3:09 keerasin mina koduukse lukust lahti ja pool neli jäin magama. Umbes. Enne seda olin pannud endale kolm äratust, et ma kindlasti kirjandikonsultatsiooni [iz aware] maha ei magaks. Ma ei tea, mis kell oli, kui emme tuli ja keelas Mattisel meie toas olla. Naeratasin mõttes, keerasin teise külje ja magasin edasi. Kuni kell 9:40 enam ei saanud magama. Siis vedelesin niisama ja teesklesin, et mul on meeletult und ja et ma ikka magan.
Nüüd olen muide käinud ära kirjandikonsultatsioonis [iz aware] ja olen juba kodus tagasi.
Küll aga meeldis mulle kui Mattis tuli mi juurde kümne ajal ja tõi mulle mingi mõttetu põllumehe kalendri, kus on pilte traktoritest ja asjadest. Võtsin ta enda juurde voodisse, tema pea minu käsivarrel ja vaatasime koos raamatut. Tal oli alguses igal pool 'Auto' ja siis oli jälle 'Ääähhäää!'. See ajas mind natukene närvi. Ühe korra tuli pilt, kus oli peal kaks lehma. Küsisin:"Mattis, kes see on?" Mattis vaatas. Oli tasa ja vaatas lihtsalt pilti ja siis:"Hobu." Ehk hobune. Naersin ja seletasin talle, et see on lehm. Et see on lehm ja lehm teeb muu. Naersin.
Tuli varsti jälle üks pilt. Mingi Where's Waldo stiilis pilt - kaugelt tehtud foto Türi Lillelaadast vist... Ja Mattis näitab mingi lambist pildi keskele:"Äähhää!" Ütlesin, et see on auto, et ta ju oskab öelda 'Auto'. Siis võttis näpu ära ja nähin - ta oli traktori leidnud. Ja siis näitas mulle veel väiksemat traktorit sama pildi pealt. Ma ei mõistnud väga. Ütlesin talle küll, et on traktor ja puha, aga ma ei mõistnud seda, et kuidas ta neid traktoreid nii lambist nägi. Ta on mulle ikka nii armas!
Konsultatsioonis naersin Sigridi auto üle. Ja Keithy üle. Ja terve peo üle. Kõige üle. Korralikult ikka sai naerda. Ja ma väsisin ära. Ma olen lihtsalt praegu, kell seitse, nii üli väsinud, et hea meelega magaks paar tundi ja siis vahiks tühja poole ööni. Seega ma ei lähe praegu magama. Vahin hoopis praegu tühja ja lähen millalgi paari tunni pärast varem magama. Sa ju tahad seda meeleheitlikult teada, et mis ma teen, ma sis ütlesin sulle.
Tunnen ennast hetkel jobuna, please excuse me while I bang my head against the wall. Aga tunnen ennast suht no reason jobuna. Ma ei oska seletada seda.
Ma pole täna peaaegu midagi söönud terve päeva jooksul. Sa ju tahad seda meeletult teada ja ootad nüüdki tegelikult minu päevase söögi täpset kirjeldust, aga guess what. Ma ei ütle sulle. Sul tegelikult ei ole vaja teada, et mind vapsee ei koti, mida või kui palju ma söönud olen. Mind niivägapalju ei koti.
Tahan, et oleks... Ma ei tea, mida ma kurat tahan!
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar