Ütlesin, et mul on veel mõtteid. Käisin Metsatölli kodulehel, kuid tulin mõteteta tagasi. Ma ei tea... Ma ei raatsi kuidagi saada t-särki, mis nii palju maksab... Ma ei tea, miks. See oleks zitakz äge, aga ma ei tea... Ütlesin, et mul oleks vaja igasugust mõttetut nodi ka, aga see ei ole nagu sünnipäeva teema. Emme ütles, et kas ei või siis raha kinkida ja siis ma ostan ise endale seda nodi. Muigasin arvutiekraanile, vaatasin emme poole ja ütlesin poole lause pealt naerma hakates:"Ma ei hakka valetama, ma võtaks selle raha ja läheks laseks oma kõrva augustada." Naersime natuke.
Kui küsisin, et miks ma ei või enda kõrva industriali panna, ütles emme, et see tundub natukene nagu olen-emo-augustan-ennast. Naersin tema mõttekäigu peale. Ütlesin, et tahan siis uut tätoveeringut. Emme tegi doh-häälitsuse. Ma teeks ka, kui mul selline tütar oleks.
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar