pühapäev, 14. juuni 2009

Sõbralikkus on vastastikune. Muidu on see pugemine.

Vahel mulle tundub, et on liiga palju palutud, et Sa viid oma nõud elutoast ära. Vahel mulle tundub, et ma küsin liiga palju, kui ma tahan, et tassid asetatakse nõudekuivatusrestil ülemisele riiulile, kus nad käivad. Vahel mulle tundub, et ma nõuan Teilt liiga palju, kui ma tahan, et te kuivataksite ennast veidi enne, kui Te astute vannist välja ja ujutate põranda üle. Mulle tundub sellistel hetkedel, et mul on obsessive-compulsive disorder. A samas... Sina tahad, et ma peseksin ära enda nõud kohe peale söömist. Kommipaber elutoas on kindlasti minu oma ja mina pean selle ära koristama. Kui ma pesu ei pese, siis ma olen suht kasutu. Kui ma uudiseid ei vaata, siis ma ei tea maailmaasjadest midagi. Kui ma igapäev enda tuba ei korista või vahest midagi põrandale jätan, siis olen ma kindlasti lohakas. Miks sa arvad, et sa pead meid kontrollimas käima? Miks sa arvad, et kui sa ei tule meid vaatama, siis me teeme midagi mida me ei tohiks? Miks sa arvad, et kui ma ei ole kell kümme arvutit kinni pannud, siis ma ei teegi seda kunagi? Tead? See viskab koppa.

täna mõtlesin, et oleks tore, kui digiboks asetseks mu laua paremal pool nurgas, mitte vasakul pool. Ja mis ma avastasin? Mingi juhe on loll ja ei ulatu sinnani. Mul oleks vaja just vasakpoolset osa, sest seal ma ju kirjutan. Teisel pool on sahtlid ja seda osa ma eriti ei kasuta. A ei. Mingi jobu juhe on liiga lühike. Mis seal ikka.

Suvevaheaeg on mu aju veits mööda keeranud. Hetkel mulle tundub, et see on olnud lihtsalt üks pikk nädalavahetus. Täna näiteks ma läksin poodi ja mõtlesin, et käin rampsist läbi. Juba peaaegu tulin ratta pealt maha ja hakkasin seda lukku panema, kui taipasin, et on pühapäev ja raamtukogu on kinni.

Emme käib veel nädal aega tööl ja siis on paar aastat kodus. Jups. Paar aastat. Kõigepealt puhkus, siis dekreet kohe selle otsa ja siis lapsega kodus. Jeesh. See saab olema harjumatu.

Käisime Liiliani juures ja... Liilian on niiiii suur! Nii lahe! Mulle täiega meeldis. Varsti läheb Liilian kaheks! Oh the joy! Juba nagu ootan seda aega, et saaks titat näha.

Eile asetasin Mareti nuku meie tita turvatooli. Seletasin Maretila ka kuidas see süsteem käib ja demonstreerisin, et kui sa ühe käega turvarihmasid kinni ei hoia, kui sa teise käega lukku avad, siis tita saab nende metallist lulladega haiget. Veits nõme süsteem. A noh... Ehk titale sobib.

Eile muide üle pika aja magasin päeval. Naljakas oli. Ja siis vahetasin issiga padjad ära. Tal on sulepadi, mul ortopeediline. Issi ütles, et tal oli normaalne magada, mul mitte. Esiteks ei saanud ma mingi kaks tundi magama jäädagi, sest see padi oli nii ebamugav! Teiseks ärkasin ma täna hommikul seljavaluga. Hommikul suhteliselt esimese asjana vahetasin padjad tagasi. Kui ta tahab ka sellist patja, siis ostku endale ise. Minu oma ta nüüd kohe kindlasti ei saa.


I don't mind. Really! (6)

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com