Ärkasin kella kahe ja kolme vahel mingil hetkel üles ja nägin, et arvuti käib. Ei mäletanud aga, et oleks ta käima jätnud. Vaatasin siis - tumblr... Misasja? Miks ma ekraani nii selgelt näen?
Nimelt olin ma maagma jäänud sel hetkel, kui pilt end alles üles laadis. Sel hetkel, kui ma ei oleks pidanud magama, sest mul olid prillid alles ees. Ma siis ärkasin, panin arvuti kinni ja magasin edasi. Ilma prillideta seekord.
Siis ärkasin nelja ja viie vahel täiesti suvaliselt üles. Tundsin, et nina tilgub, võtsin salvräti, vaatasin et oi, mul jookseb ninast verd. Seda pole juba aastaid juhtunud! Läks kiirelt üle ka õnneks. Mul oli uni, ma tahtsin magada.
Nüüd hommikul äratuse peale ärgata oli raske. Viimasel ajal ärkan ulmelistel aegadel enne äratust ja tunnen end puhanuna. Täna tundsin, et tahaksin veel magada. Homme on vaba päev, siis üritan magada. Kohe kaua.
***
Pikk tööpäev möödas, tahaks ainult magada. Ja keegi võiks mu jalgu mudida! Palun!
Veider, et tegelikult mul oli mõtteid, mida siia kirjutada, mis ei oleks võileib, aga tulin koju, rääkisin Kätuga, sõin ja nüüd olen nii väsinud, et ei taha enam kirjutada. Kes seda pärast lugeda tahaks. Kui see üldse lõpetatud saaks, see postitus. Vaadates, mis juhtus eile, oleks olemas tõenäosus, et ma ärkaks selle peale, et Sebastian maha kukub või miskit... Ei hakka sellega riskima. Ta on natukene liiga kallis mulle selle jaoks, et teda lihtsalt loopida.
Ja Kätu on ka mulle kallis. Ja sellepärast ma koju tulles esimese asjaga temaga lobisengi, mitte ei tule kohe blogima. Internet eest ära ei jookse, Kätu ehk varsti magab. Ja siis me ei saagi rääkida. That does not sound good to me.
Okei. Öö on. Maga. Ma magan ka!
Ps. Väike veebruarilubadus - iga postitus hakkab kandma asjaga seonduvat pealkirja.
kas keegi teab mõnda rassisti v? oleks üks kiire küss
3 päeva tagasi
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar