Oh mind õnnelikku, ma tean. (:
Igaljuhul. Tehniliselt on täna juba kolmas, aga minu jaoks on teine. Lähen kohe magama, et te teaks. Siiski tahtsin mõnd asja öelda...
Näiteks, et täna kohtusin väga huvitava noormehega. Ta ei oska eesti keelt. Ta ei ole venelane. Me rääkisime en anglais, (s'il vuos palit). Nii huvitav oli. Ma ei ole ammu kellegagi sedasi rääkinud. Kätuga paneme estinglishit siin, aga mitte puhast inglise keelt. Ja mitte nagu normaalses vestluses. (Kuigi kõik me vestlused on normaalsed - alates pulmade planeerimisest paadi ostmiseni välja.) Ma nüüd kaldusin teemast kõrvale. Anygays. Me siis rääkisime erinevatest asjadest ja siis ta pidi minema... Ma nii loodan, et näen teda jälle. Jäi nagu mulje, et ta tahaks ka mind veel näha ja ma heameelega vestleks edasi. Ta oli lihtsalt.. Lihtsalt nii huvitav inimene. Kahjuks või õnneks ma hetkel temast rohkem ei räägi.
Asjatasin siin vahepeal päris palju oma blogi kujundusega. Ühtpidi triibud väsitasid ja mõtlesin, et teen miskit muud. Sai siis selline, et on tavaline valge ja hall. Ja elevant. Sest mõtlesin miskipärast hüüdnimedele ja oma vanaemale ja.. Ta hüüdis mind Norsuks, kui ma väike olin. Sest ma ei olnud väike. Ma kasvasin rõvedalt kiiresti. Olin emmega kuu aega maal peale Margreti sündi vms, Enelin tuli, ma käisin juba ülikoolis. Enam-vähem. Ja nüüd on elevant.
Ja nüüd on uni...
0 sisemonoloogi.:
Postita kommentaar