reede, 17. jaanuar 2014

Let it go!

Vaatasime Kätuga filmi. Sama filmi. Tema oma toas, mina oma toas. Cause that's how we roll. Frozen oli seekord teemaks. Kui sa seda näinud ei ole ja tahad seda vaadata, siis ütlen, et väga spoilereid ei ole, aga samas piisavalt. Ole tugev!

Mida meie siis filmist arvasime, filmikriitikud, nagu me oleme?

Kõigepealt oli päris keeruline selgeks saada, et kes oli peategelane. Minu loogika enne filmi vaatamist ütles, et peategelane on see blond tütarlaps, kes lund võlub. Filmi järgi tundus, et hoopis tema õde oli see tähtsam tegelane. Ja ta oli nõrk. Kuigi ta jooksis üksinda oma õde päästma, vajas ta siiski meest enda kõrvale, et ise mitte peaaegu ära surra. Okei, tegelikult oli õearmastus see, mis ta päästis aga siiski. Annal ei olnud mitte midagi sellist, mis peaks olema ühel heal tugeval peategelasel.
Ja olgem ausad - kui oled filmi näinud, siis oskad pea iga järgmist liigutust ette aimata. On teada, mis juhtub. On teada, et maailm saab päästetud ja bad guy saab peksa. Iseenesest, jah. Kuidas muudmoodi filmi lõpetada, eksole. Eriti kui tegemist on multikaga, mis on tegelikult lastele mõeldud... Aga kohati võiks ikkagi midagi muuta.
Üks negatiivne asi oli veel - terve film liikus liiga kiirelt edasi. Lapsed, teismelised, täiskasvanud, kuninganna, lõpp. Väga vähe sellist lisaseletamist oli, mida tegelikult oleks tahtnud. Võib-olla ka sellepärast tuli Kätu ühel hetkel mu juurde filmist rääkima, kuidas talle see ei meeldi. Vihastas mu peale, et miks isa oma lapsi ei aidanud, vaid minema pani. "Kus ta isa üldse läks?!" Mina siis vaatasin teda, naersin:"Surma sai." Kätu ehmatas selle peale ja küsis:"Millal?!" Kuigi see koht filmis täitsa näha oli, oli sellest üleminek tegelikult liiga kiire. Sest kogu see tegevus toimus ühe kolmeminutilise laulu jooksul. Natukene liiga kiiresti, mu arvates. Ja kust Elsa üldse endale võimeid sai? Okei, she was born with it, definitely not Maybelline. Aga kuidas?! Mingi seletus asjale peab ju olema.
Oli paar positiivset asja ka. Filmi villain oli tegelikult päris hea. Sellist ma varem nagu näinud ei ole. Ühest küljest etteaimatav, aga samas siiski käitus ta tihtipeale nagu ta ei oleks villain. Ja soundtrackil ei olnud ka viga. Mitte just midagi sellist, mida paneks peale, et pidu panna, aga siiski. Üldse mitte halb.

Ma ei tea... No oli nagu film ja samas nagu ei olnud ka. Go figure.

0 sisemonoloogi.:

 

Blog Template by BloggerCandy.com